Loomakaitsjate omavoli läks üle piiri! (28)

Karja koguduse õpetaja Veiko Vihuri leiab, et kuigi kiriku juures elaval kassil pole omanikku, on MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu katse loom kogudust teavitamata kinni püüda ja arstile viia omavoliline sissetung ning võrreldav varguskatsega.

Kui tuled mingi plaaniga võõrale territooriumile, on elementaarne, et kooskõlastad selle plaani enne territooriumi omanikuga. Siis jäävad olemata kõikvõimalikud konfliktid ja laimamine.

Kui ma turvakodu juhataja Edit Annusveriga rääkisin, ütles ta mulle, et kui talle teatati Karja kiriku juures nähtud kassist, kes on välisel vaatlusel haige, tegi ta otsuse minu või kogudusega ühendust võtmata saata turvakodu vabatahtlikud kassi järele. Seda, miks ta ei soovinud seda käiku kooskõlastada, ei osanud ta mulle meie esmaspäevases vestluses põhjendada.

Selle asemel, et täpsustada, kelle kass see on ja mis tal viga on, saatis turvakodu juhataja Annusver kohapeale ühed Leisis elavad soomlastest vabatahtlikud, kes samuti ei kontakteerunud kirikuõpetaja ega kellegagi kogudusest. Nad paigaldasid kassi püüdmiseks pastoraadi territooriumile ühe hoone ette spetsiaalse puuri. Sealt avastasin selle möödunud reedel, 1. juunil.

Kuna ma ei saanud aru, millega tegu, kes, kellele ja miks on selle lõksu paigaldanud, kutsusin puuri vaatama ka kirikuvalvurid, kes olid tööle tulnud. Samal hetkel saabusid kohale need soomlased, kes nägid, et seisame selle puuri juures ja vaatame. Nad tulid meie juurde ja seletasid, et nendeni on jõudnud kaebus haige kassi kohta, kes tuleb ära viia. Taipasin, et kiriku juures elavat kassi püüdma tulles on nad tegutsenud omavoliliselt. Nad ei ole kontakteerunud minu ega kogudusega, vaid sisuliselt tulid kassi varastama. Kuna nad teadsid kassi nime, olid nemad või turvakodu juhataja järelikult taustauuringuid teinud.

Loomulikult ütlesin nendele inimestele, kes jäid varguskatsel vahele: “Te ei ole siin teretulnud, minge minema.” Selle peale ähvardasid nad tagasi tulla koos politseiga. Kujutage ette – te tabate oma aiast võõra inimese, kes viibib seal vastu teie tahtmist ja teeb seal midagi sellist, mis ei ole teiega kokku lepitud, ning tema teatab veel, et tuleb koos politseiga tagasi!

Saatsin nad ära ja sellega see intsident lõppes. Turvakodu vabatahtlikud võtsid puuri kaasa ja lahkusid.

Kinnitan, et ma ei kasutanud nendega rääkides ebaviisakaid sõnu, samuti ei ole ma nende peale karjunud ega nende autole järele jooksnud. Väited konflikti tekkimisest ei vasta tõele. Seda võivad tunnistada ka kirikuvalvurid, kes juures viibisid.

Järgmisel päeval oli toimunut Heiki Valneri blogipostituses esitatud nii, et kirikuõpetajal on haige kass, tema ei lase aga looma ära viia. Et vaat kus on alles loomapiinaja! Täiesti maha vaikitud oli selles räige sõnakasutusega solvavas postituses fakt, et turvakodu oli omavoliliselt juba alustanud aktsiooni kassi päästmiseks. Kirjutasin selle blogi kommentaariumisse oma arvamuse, sellele ei järgnenud Valnerilt aga mingit reaktsiooni.

Kui võtan endale lemmiklooma, on see minu teadlik otsus ja vastutus selle looma ees. Rõhutan: Gabriel ei ole minu kass, vaid kiriku territooriumil elav loom, kellele me heast tahtest süüa anname. Mis selles halba on, kui me teda toidame? Eks see kass kakle ja käi küla peal.

Kui ta on haige, siis mis mul saaks selle vastu olla, kui vabatahtlikud ta arsti juurde viivad. Alustada tuleb aga sellest, et enne küsitakse.

Lemmikloomade turvakodu juht käis äsja (eile pärastlõunal – toim) Karja kiriku juures ja ma andsin talle kiisu arstile viimiseks üle. Vestlesime sellest, kuidas üks ja teine pool asjadest aru sai ning miks kogu lugu viltu kiskus, ja andsime lahkudes kätt.


KOMMENTAAR
Edit Annusver, MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu juhatuse liige:

Kui Veiko Vihuri väidab, et see kass ei ole tema oma, vaid on kiriku õuel käiv hulkurloom, miks ei tohi me seda hulkurit kinni püüda? Kellelt me oleksime pidanud nõusolekut küsima ja kas kiriku territoorium pole avatud kõigile? Mingit silti eravalduse või sisenemiskeelu kohta me ei leidnud, aeda territooriumil pole. Me ei leia, et oleksime kuhugi sisse tunginud. Kui loom on hädas, siis ükskõik kelle territooriumil ta on, loom peab abi saama.

Veiko Vihuri kinnitab, et hoolib loomadest ja tahab Gabrieli tagasi saada. Mis sellest, et loom ei ole tema oma. Kuidas ta siis ei märganud, et loom on haige ja vajab abi? Praegu tegeleb Gabrieliga Taluapteegi loomakliinik. Kõige kummalisem on aga see, et mina pidin Saaremaa lemmikloomade turvakodu esindajana allkirjastama dokumendi, kass viiakse tagasi kiriku juurde ja antakse üle koguduse esindajale. Ning et kassi ravikulud katab turvakodu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 729 korda, sh täna 1)