Marili Niits: uus MTÜ-de toetamise kord on mitmetasandiline

AINULAADNE AASTA: Marili Niits leiab, et nn üleminekuaasta on Saaremaa vallale paljuski uudne, eeldades ka palju sellist tööd, mis paneb aluse järgnevatele aastatele.
KRISTIINA MARIPUU

Abivallavanem Marili Niits tõdeb, et praegu tuleb tal igapäevatöös enim tegeleda küsimustega, mis on seotud mittetulundustegevusega, kuid peagi on oodata uut ja ühtset korda.

Tänaseks on Marili Niits olnud abivallavanema ametis seitse kuud. Tema alluvuses töötavad arendus- ja kommunikatsiooniosakond ning vallavalitsuse suurim, tugiteenuste osakond, mis tegeleb ka personalitöö ja hangetega ning mille eraldi üksused on kantselei, IT-teenistus ja rahandusteenistus. Viimases valdkonnas on Marili Niits ka ise tegev olnud: ta on lõpetanud Tallinna ülikooli matemaatika erialal, töötanud juhtivstatistiku ja raamatupidajana ning olnud aastatel 2013–2017 Orissaare vallavolikogu esimees.

Tulemas on ka teine lisaeelarve
Tema töö üks läbivamaid teemasid on Saaremaa valla eelarve. Vallavolikogu maikuu istungil kiideti heaks ja suunati teisele lugemisele valla 2018. aasta esimene lisaeelarve, millega on võetud suund ka hallatavate asutuste töötasude ühtlustamisele, ja sügisel on kavandamisel veel vähemalt üks lisaeelarve. “Kursis tuleb olla nii eelarve täitmise kui ka esitatud taotlustega ja käimas on ka 2019. aasta eelarve koostamine. Tuleva aasta eelarve on kindlasti juba rohkem Saaremaa valla nägu.”

Volikogus on teisele lugemisele suunatud ka mittetulundustegevuse toetamise korra eelnõu. Marili Niits märgib, et määrust koostades on võetud üle parimad praktikad ja see tagab toetusraha jaotamise ühtsetel tingimustel. “Kuna praegu ühist korda veel pole, siis on kodanikuühenduste toetamisel tulnud teha palju näputööd – iga taotluse puhul oleme lähtunud sellest, kuidas vastavas piirkonnas MTÜ-sid seni toetati.”

MTÜ-de toetamiseks on mitmeid viise

“Oluline on märkida, et MTÜ-d peaksid oma tuleva aasta taotlusi juba praegu läbi mõtlema. Toetuste puhul saab välja tuua kolm tasandit: esiteks vallakeskne tasand, mille alla käivad tegevus- ja projektitoetused ning stipendiumid, teiseks piirkondlik toetusraha ja kolmandaks külaraha,” selgitab ta. “Edaspidi tuleb tegevustoetuse taotlused esitada juba oktoobriks ja nii kavandatakse rahastus tuleva aasta eelarvesse nimeliselt sisse. Projektitoetus on valdkondlik, näiteks kultuuri-, spordi- ja sotsiaalvaldkonna projektid, ja kodanikuühenduste toetamiseks avatakse vähemalt kaks taotlusvooru. Kui vallalt taotletakse kaasfinantseeringut, on vallapoolne maksimaalne toetus 85%. Stipendiumide näol on samuti tegu valdkondliku toetusega,” võtab Marili Niits vallakesksed toetusvõimalused kokku. “Piirkondliku toetuse jagamine jääb puhtalt kohaliku osavallakogu või kogukonnakogu otsustada ja see on mõeldud pehmete tegevuste toetamiseks,” sõnab ta, lisades, et niivõrd suure omavalitsuse puhul on oluline, et säiliks piirkondade eripära, ja piirkondlik toetus aitab sellele kaasa. “Külaraha puhul oleme võtnud aluseks endise Lääne-Saare valla korra ja selle toetuse saamise eelduseks on aktiivne külakogukond.”

Saaremaa vald täna ja aastate pärast

Käimas on valla arengukava (2019–2030) koostamine, kus Marili Niits on ettevõtluskeskkonna ja majanduse teemagrupi juht. “Praegu töötab kuus teemagruppi ideekorje tulemustega. Arengukava sisendid peavad saama kokku 22. juuniks ja töö käib väga aktiivselt.” Ta kinnitab, et uus vald on avanud Saaremaast soovitud tervikpildi ja lisab: “Kindlasti tuleb vahet teha sellel, milline on Saaremaa vald täna – pärast poolt aastat – ja milline on Saaremaa vald näiteks kolme või kümne aasta pärast. Juba praegu on organisatsiooni tasandil tehtud väga suur hüpe, kuid samas saame elanikelt ka tagasisidet, mis pole alati positiivne,” räägib ta. “Nähes ise vahetult vallavalitsuse köögipoolt, siis palun inimestelt kannatlikkust ja mõistmist, kuid loomulikult ootame konstruktiivset tagasisidet, mis aitab meil kitsaskohti lahendada.”

Kristiina Maripuu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 27 korda, sh täna 1)