SAAREMAA KANDID: Saaremaa 46. tantsupidu “Tuhande tunde saar”

9. juunil on Saaremaa 46. tantsupidu “Tuhande tunde saar”. Mida see pidu teie jaoks tähendab?

Kai Jürlau
mudilaste rühmade liigijuht

Kui Virge Varilepp, selle tantsupeo üldjuht ja lavastaja, tegi mulle ettepaneku hakata mudilaste liigijuhiks, olin rõõmuga nõus põneva väljakutse vastu võtma. Sel hetkel ma ei uskunud aga, et peole registreerub 20 lasteaedade ja esimeste klasside rühma. Seda suurem on praegu rõõm tõdeda, et 9. juunil on platsil koos ligi 300 kõige väiksemat last, et esitada tantsud “Otsimise lugu” ja “Väikesed abilised”.

Mudilased on kaasatud Saaremaa tantsupeole esimest korda. Ma olen kindel, et nad saavad suurepäraselt hakkama. Seda on tõestanud koolieelikute tantsupeod Viimsis, Rakveres ja Haapsalus. Neist viimasel osales 1500 tantsulast üle Eesti, nende seas ka Kuressaare Pargi, Kärla ja Valjala lasteaia lapsed ja nende entusiastlikud õpetajad.

Koolieelne iga on lastele parim aeg rahvakultuuriga tutvumiseks ja mul on suur heameel, et sel aastal on rahvatantsupisikuga nakatunud nii palju lapsi. Jääb vaid loota, et tantsutahe jääb kestma paljudeks aastateks.

Lapsed ise veel täpselt ei mõista, mis neid ees ootab, aga nad teavad, et sõna “pidu” tähendab ootusärevust, sõpru, nalja, naeru, söömist, muusikat ja tantsu. Nad teavad, et on parimad tantsulapsed, nad esitavad eesti rahvatantse ja kannavad peol Eesti rahvarõivaid. Lapsed teavad ka seda, et pered on nende üle uhked ja plaksutavad pealtvaatajate seas.

Loodan, et väikesed tantsulapsed saavad peolt tuhat tunnet ja kindla soovi kogeda seda kõike veel ja veel!

Ene Laak
Tornimäe rahvamaja
segarühma juhendaja

Tööd tantsijatega alustasin aastast 1978. Olen juhendanud liikumis-, võimlemis- ja rahvatantsurühmi Orissaare gümnaasiumis, Orissaare kultuurimajas ja Tornimäe rahvamajas. Praegu juhendan Tornimäe rahvamaja segarühma.

Eesti on nii väike riik, et selle kestmine läbi sajandite on omamoodi unikaalsus. Jõud, mis on sel väga vanal rahval aidanud püsima jääda aegade tõmbetuultes, meist suuremate rahvaste põrkuvate huvide keskpunktis ja vaatamata teiste kultuuride survele, on olnud eestlase rahvakultuur. Need on meie traditsioonid, kombed, tavad, müüdid, meie omad laulud ja tantsud.

Laulu- ja tantsupidude traditsioon on hoidnud kultuurilist järjepidevust meie kodudes ja kodukohtades, aidanud teadvustada oma juuri. Sellest on ammutatud vaimujõudu seista vastu naabrite survele, kaotades ja alla andeski ometi jääda võitjaks ja püsimajääjaks.

Tänasel päeval on tänu tehnoloogia arengule suur maailm meie koduõuele tulnud. Ent uute teadmistega koos tulevad ka uued ahvatlused – kerge on teistelt üle võtta, teha nii nagu mujal. Seepärast on meil jätkuvalt vaja sisemist vaimujõudu jääda iseendaks. Just siin aitavad kaasa meie oma laulud, tantsud ja pilliviisid, meie oma rahvapeod. Saaremaa tantsupeo “Tuhande tunde saar” repertuaar on kokku pandud Saaremaa autorite tantsuloomingust. Minu loodud tants “Sõrvemaa” on kingitus Saaremaale, Eestimaale. Minu suurim soov ja unistus on, et peatuks lõpuks eestlaste ja ka saarlaste väljaränne ja et nad kõik leiaksid tee tagasi oma juurte juurde. Siin koos tegutsedes on Eestil tulevikku.

Saaremaa tantsupeol rõõmustavad meie silma Saare- ja Muhumaa kaunid rahvarõivad. Saagu tänavune pidu taas kord kaunis ja kauaks meeldejääv.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 79 korda, sh täna 1)