Ümarmudilast sai Mustjala kalurite õudusunenägu (5)

KALALE: Ülo Põld ja Rein Suurna Merise rannas parajasti end merele sättimas.
Maanus Masing

Sel kevadel muutus tõeks Mustjala kandi kalurite hirmuunenägu, kui piirkonna merelahtedesse ilmus kalameeste nuhtlusena kurikuulsaks saanud ümarmudil.

Mujal Eestis ja Saaremaal järjest jõudsamalt leviv kala näitas end Tagalahes ja Küdema lahes vargsi juba eelmisel aastal, kuid nüüd on pehmelt öeldes põrgu lahti.

Rahtla küla kutseline kalur Ülo Põld rääkis, et kui eelmisel aastal jäi mõrda vaid mõni üksik ümarmudil ja kohalikud kalurid tundsid end nagu vanajumala selja taga, siis nüüd moodustab ümarmudil 90 protsenti väljapüügist. Sel aastal paarkümmend korda mõrda tühjendamas käinud Ülo saagisaldo on masendavalt tasakaalust väljas: pool tonni võõramaist elukat ja 50 kilo vanu armsaid kalakesi.

Tomatile väeks

Hiljaaegu, kui Nasva kokkuostja külmhoone täitumisele viidates ümarmudila kokkuostmisel (20 senti kilo) pausi pidas, väetas Ülo abikaasa ümarmudilaga kasvuhoones tomatitaimi ja lisas seda kompostihunnikusse. Rongad pistsid nahka kastitäie kala, mille Ülo oli raiesmikule rebastele viinud. Külarahvas ostis 2 eurot ämbritäis ja keetis kanadele söödaks. Ümarmudila maitse meenutab Ülole turska või ahvenat. Maitseb tegelikult päris hästi, kõige paremini praetult. Kasski sööb pigem mudilat kui räime.

Ülo sõnul pole uue kalaga väikeses koguses probleemi, pooletonnine last võtab aga ära igasuguse püügiisu. Osa riike maksab võõrliikide väljapüüdmise eest tasu, aga mitte Eesti. Vaat kui käsivad veel Väike-Maarja jäätmetehasesse saata. “Siin ühed kalurid tõmbasid mõrra välja ja lasid paarsada kilo mudilat merre tagasi, sest midagi polnud peale hakata,” rääkis ta.

Küdemast pärit kutseline kalur Elar Burk, kes käib kalal kõikjal Saaremaal, ütles, et traditsiooniliste kalade drastiline vähenemine Küdema lahes ja Tagalahes kalurite püügivahendites ei pruugi olla ümarmudila süü. Pigem tuleb kahtlustada ilmastikku, mis on kala liikumise segamini löönud. Ümarmudila mõju tuleb ilmsiks tõenäoliselt kahe-kolme aasta pärast, nagu juhtus Liivi lahes, kus see liik on viie aastaga üüratult paljunenud.

Elar Burk rääkis, et sel aastal tuleb Liivi lahest väga palju ahvenat. Silma hakkab, et ahven on end kurguni ümarmudilat täis parkinud.

Agressiivne võõrliik

Maaeluministeeriumi rannapüügistatistika kõneleb, et ümarmudil on saanud kõige suuremaks probleemiks Saare maakonna rannapüügis. 2017. aastal oli ümarmudil Saaremaa kutseliste kalurite saakides räime (275 tonni), ahvena (141,6 t) ja lesta (97,1 t) järel 69,4 tonniga neljandal kohal. Ümarmudila väljapüük on teinud viie aastaga Saaremaal meeletu hüppe. Alles 2012. aastal püüti seda kala vaid 89 kilo. Aasta hiljem 516 kilo, 2014. aastal 8 tonni, 2015. aastal 21,5 tonni ja 2016. aastal 67,7 tonni.

Kõige enam esineski ümarmudilat Saaremaa kalurite püügivahendites. Seevastu Hiiumaal püüti seda kala kutselise kalapüügi registri andmetel 2017. aastal vaid 300 kilogrammi.

Ümarmudil on põhjatoiduline agressiivne võõrliik, kes jõudis Eesti vetesse tõenäoliselt laevade ballastveega selle sajandi alguses. Ümarmudila algne kodupaik on Kaspia, Must, Aasovi ja Marmara meri. Ümarmudilate populatsioonid maailmas suurenevad kiiresti. Eestis saadi esimene ümarmudil 2002. aastal Pärnu lahest, Saaremaa regioonist 2006. aastal.

Paar aastat tagasi ümarmudilast uurimistöö kirjutanud Saaremaa ühisgümnaasiumi nüüdne vilistlane Aneth Pokk tõi välja, et Saaremaa vetest püütud ümarmudilad toitusid peamiselt kaladest, nende toidus esinesid ka teiste kalade marjaterad. See näitab, et ümarmudilad võivad olla otseseks ohuks nii meie pärismaistele kaladele kui ka nende järeltulevatele põlvedele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 4 026 korda, sh täna 1)