Tööandjad märkamata võimalusi märkamas (1)

OTSE TALLINNAST: Tom Rüütel lendas kodusaarele Tallinnast. Tööandjate konsultant Triinu Lillepärg näitab lektorile, millal tuleb tal kuulajate ette astuda.
MAANUS MASING

Töötukassa Kuressaares korraldatud kolmapäevasel seminaril “Märkamata võimalusi” spaahotelli Meri Abruka konverentsisaalis osalesid nii tööandjad kui ka koolitajad-juhendajad ja nõustajad.

Seminaril osalejad said interaktiivsete tegevuste abiga uusi teadmisi psüühilise erivajadusega, kuulmislangusega ja liikumisraskustega inimeste eripäradest. Grupinõustamisele lisaks viidi läbi ka individuaalnõustamisi teemal, kuidas toetada erivajadustega töötajaid.

Tööandjate konsultandi Triinu Lillepärja sõnul on Saare maakonna ettevõtjatel juba mõningane kogemus vähenenud töövõimega inimeste rakendamisel.

Tööd on erinevad

“Vähenenud töövõime võib tulla erinevatest asjadest ja tööd on ka erinevad. Paljud vähenenud töövõimega inimesed saavad sajaprotsendiliselt panustada,” kinnitas Lillepärg.

Tööreformi tulemusena on just viimastel aastatel sellele probleemile rohkem tähelepanu pööratud. Möödunud aastal toimus Kuressaares kaks taolist seminari. Tööandjate konsultant nentis, et mullu ettevõtjad selle teema vastu just erilist huvi ei tundnud, samas toonitas ta, et kui neile personaalselt tutvustati, millega on tegemist, siis leiti ka ühine keel.

Vähenenud töövõimega inimestele on Saaremaal tööd pakkunud nii tootmis- kui ka turismiettevõtted. Spaahotelli Meri teenindaja Reet nentis, et temagi on vähenenud töövõimega töötaja, kes leidis hotellis meeldiva töö ja on tööandjaga väga rahul.

“Ka meie hotelli köögis on kolm vähenenud töövõimega inimest tööl. Tean, et nemadki on töötingimustega rahul. Üldreeglina antakse kõigile soovijaile võimalus proovida, kas nad saavad hakkama. Kui inimene tunneb, et töö käib üle jõu, siis minnakse rahumeelselt lahku,” rääkis Reet.

Suvi toob teenindajatele Reeda sõnul tööd juurde. Nädalavahetustel suureneb hotellikülastajate hulk märgatavalt. “Tänagi on jooksmist päris palju. Külaliste hulgas on ka välismaalasi. Võõrkeeli peab oskama. Heameel on sellest, et saan siin inimestele kasulik olla,” märkis Reet.

Tööandjate nõustaja Sirje Simmo rääkis osalejaile võimalusest pakkuda tööd psüühikahäiretega inimestele. “Kogemused selles valdkonnas olen saanud erihoolekandest. Olen aidanud psüühikahäiretega inimestel kogukonda sulanduda,” ütles Simmo.

Kogenud nõustaja sõnul tunnevad mõned tööandjad psüühikahäiretega inimeste töölevõtmise ees mõningast hirmu. “Kui aga probleemi täpsustame, siis hirmud kaovad. Psüühikahäiretega inimeste hulgas on palju neid, kes väga tahavad tööd teha. Nad on väga kohusetundlikud,” selgitas Simmo.

Kadri Vinni, kes on ise erivajadusega inimene, nõustab teisi puudega saarlasi. “MTÜ Õnneonn tegeleb erivajadustega inimestega. Olen sellest ühendusest. Kuigi varasem kogemus on olemas, tulin täna uusi teadmisi saama ja neid ma ka sain. Võin öelda, et viimastel aastatel on tööandjad puuetega töötajatesse üha paremini suhtuma hakanud. Loodan, et asi läheb veelgi paremaks,” rääkis Vinni.

Saarlane Tom Rüütel lendas kodulinna loengut pidama Tallinnast, kus ta praegu töötab. Tomi ettekande teema oli “Liikumisraskused ja töötamine”.

Nõustab tööandjaid

“Oma kogemustest võin öelda, et kui ikka inimene tahab tööd teha, siis talle seda ka võimaldatakse. Tallinnas läheb mul juba kuues aasta. Olen kaks kuud olnud tööandjate nõustaja. Varem olin töötukassas juhtumi korraldaja,” mainis Rüütel.

Ouman Estonia OÜ personalijuht Anu Hartikainen ütles, et nende firmas on tööl üks füüsilise puudega inimene, kes saab oma tööga hästi hakkama. “Alati saab seminaridelt midagi kogemuslikku juurde, nii ka täna,” rõhutas Hartikainen.

Seminarist kokkuvõtet tehes oli Triinu Lillepärg üllatunud osalejate huvist teema vastu. “Osa meie nõustajaist on ka ise puudega. See kõnetas osalejaid väga. Seminari lõppedes olid tööandjad väga positiivselt meelestatud, öeldes, et võimaluse korral pakuvad nad vähenenud töövõimega inimestele kindlasti tööd,” rääkis Lillepärg.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 141 korda, sh täna 1)