Arhitektuuripärl Koguva kogub tuntust ka loodushuviliste seas (2)

Taastatud LOOPEALSEL: Loodusesõbrad (vasakult) Eleri Pulk, Anneli Esko, Kadri Möller ja Erkki Noor.
Maanus Masing

Seni põhiliselt oma arhitektuuripärandiga silma paistnud Koguva küla on pärast sealse loopealse taastamist hakanud köitma ka loodushuviliste tähelepanu.

Suureks tunnustuseks Koguva loopealsele saab lugeda tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia laureaadi Eerik Leibaku antud soovitust Koguva loopealset külastada. Rahvusringhäälingu palvel soovitas Leibak ühes ETV maikuu “Ringvaate” saates viit loodusrada, mida külastada. Tema valikute hulka mahtusid ka Viidumäe allikasoode õpperada ja Koguva loopealne.

“Ma arvan, et Koguva loopealne oma praeguses taastatud seisus on samaväärne kui Koguva küla muinsuskaitseobjektide nimistus,” ütles Eerik Leibak Saarte Häälele. Kuna Muhu muuseumi pärast Koguvas nii või teisiti käiakse, tuleb loodushuvilistel kaunile loopealsele jõudmiseks teha vaid 1–1,5 km pikkune haak.

Leibaku sõnul tõstab ta Koguva alvarit teiste taastatud loopealsete hulgast esile mitmel põhjusel. Koguva loopealsel on liigirikkus pärast vahepealset umbekasvamist kenasti taastunud. Näha saab nii tüüpilisi kui ka haruldasi liike. Vähetähtis pole seegi, et lapsepõlves veetis Leibak Koguva kandis enamiku oma suvesid ja teab seetõttu sealse loopealse tausta ning oskab seda praeguseks saavutatuga võrrelda. Auhinna pälvinud loodusmees märkis, et loopealse taastanud “LIFE to alvars” projekti eestvedaja Annely Esko ja tema meeskond on väga tõhusalt tegutsenud.

Muhu ettevõtja Erkki Noor ütles, et temal Koguva elanikuna on loopealse taastamisest ainult heameel. Noor, kelle ettevõte Muhu Varahaldus kandis loopealse taastamistöödel põhiraskust, rääkis, et ala olid nii läbimatult kinni kasvanud, et isegi piirisihte polnud võimalik paika panna. Alal, kus loopealsetele omane taimestik oli hävinud, tuleb nüüd iga aastaga uusi liike juurde, avatud on kaunis merevaade. Maaomanikele teeb heameelt, et sisuliselt kasutuks muutunud kinnistuid saab nüüd kasutada karjatamiseks.

Õhtustel tervisejooksudel on Erkki Noor märganud, et igal õhtul võib loopealsel kohata üht Läti turismigruppi, kes käib vaatamas käpalisi. “Olen siin ka Soome busse märganud, järelikult oskavad seda hinnata ka inimesed mujalt maailmast,” lausus Koguva elanik.

Ettevõtja Heldur Meerits lajatas hiljuti Kuku raadio “Keskpäevatunnis” pärandkoosluste taastamise teemal sõna võttes, et sajanditaguse idülli vägisi taasloomine on raha raiskamine, mis tuleb lõpetada.

Kolmapäeval Muhu taastatud loopealsetel ringkäiku teinud keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Kadri Möller ütles, et pärandkooslusi taastades ajab riik kindlasti õiget asja. “Esiteks me taastame loodusväärtusi ja teiseks toome elu maale tagasi,” sõnas Möller. “Eriti just Saare- ja Muhumaal on inimesi, kes on leidnud sellest sissetulekuallika.”

Eerik Leibak andis teada, et kuigi on palju räägitud Saaremaa võssakasvamisest ja ajaloolise ilme kadumisest, pole see päris nii. Kindlasti erinevad oma sajandite tagusest looduslikust väljanägemisest Muhu ja Ida-Saaremaa, mis on olnud n-ö pärandkoosluste Saaremaa. Siia võib lisada ka osaliselt alasid saare läänerannikult ja Kihelkonna kandist. Seevastu metsavöönd, mis kulgeb Tehumardilt üle Viidumäe, Mustjala, Võhma ja Leisi isegi kuni Orissaareni välja, on kogu aeg metsane olnud.


Koguva alvar: 360 ha loopealseid

Annely Esko, “Life to alvars” projekti koordinaator:

Koguva ja Igaküla küla vahel laiuv loopealne on taastatud 250 hektari suuruselt ja taastamisel on veel ligikaudu 110 hektarit. See on koht, kus võib saada aimu, milline nägi Lääne-Eestile omane kadakane karjamaa välja enne 1930-ndaid aastaid, kui need alad järk-järgult kasutusest välja jäid ja osaliselt metsastati. Juba kolmandat aastat on kariloomi Koguva–Igaküla loopealsele järk-järgult tagasi toodud ja praeguseks karjatavad kolm kohalikku talunikku alasid kokku ca 150 veise ja 100 lambaga.

Teede mugavamaks läbimiseks on mitmele poole paigaldatud torusillad või käepidemega väravad. Lisaks maastiku imetlemisele tasub vaadata ka maha. Taastatud aladel leidub rohkelt värvi õitsevate niidutaimede näol. Sel aastal õitsesid värskelt taastatud aladel suurte laikudena kaunis kuldking ja hall käpp. Orhideedest leidub pea üle kogu ala veel kärbesõit, käopõlle ja harilikku käoraamatut. Kohata võib ka tõmmukäppa ja kahelehist käokeelt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 735 korda, sh täna 1)