Ressursinappus või mugavus? (6)

Heino Vipp

“Olen endale tõotanud, et pärast 2009. aastal toimunut ma kalanduse järelevalvest ei kirjuta. Aga täna on see päev, mil tuleb endale antud lubadust murda. Põhjus on tõsine, mis nõuab kiiret sekkumist. See on vähikatk,” kirjutab saarlane Heino Vipp.

Lugesin paar päeva tagasi (Saarte Hääl, 8.06), et Karujärvest on leitud surnud vähke, suremuse põhjus olevat vähikatk. Ja et sel aastal Karujärvest vähki püüda ei lubata. Siit ka minu meelemuutus, mure. Karujärv on Saaremaa mõistes nii suur veekogu, et tagada seal püügikeeld tegelikkuses on ainult soovunelm.

Vähikatk on nii hirmus haigus ja suure tõenäosusega levib see edasi teistesse Saaremaa veekogudesse. Siis on meie jõevähist mõne aasta pärast kurb mälestus. Soomlased ja rootslased on sellega võidelnud aastaid, jagu ei ole saanud. Katku jõudu saab aeg-ajalt summutada, aga loodusest seda välja saada ei ole enam võimalik.

Sama näitas Põduste jõe juhtum. Saastatud vesi tuli meile Soomest konteineriga, milles olid noored kalad koos veega. Tollal suudeti vähikatkule piir panna tänu Jaan Ärmuse heas mõttes põikpäisusele.

Ega heategu saa jääda karistuseta, aastaid hiljem mindi vähile 150 meetrit valele poolele. Jaan Ärmus oli vähipüügiloa omanik, püügist osa ei võtnud. Järgnes kiire kohtumõistmine ja Jaan sai keskkonnaametist uisu.

Kuidas jõevähi püügiga edasi?

Vähiload antakse välja minutitega. Olnud pikka aega kalanduse järelevalves, tean, mis toimib, mis mitte. Ainus väljapääs on kogu vähipüügi keelamine Saaremaal 2018. ja ka vähemalt 2019. aastal.

Kohe tuleb teha vastav ettepanek keskkonnaministeeriumile. Seadusemuudatust saavad kiirendada Saaremaalt valitud riigikogu liikmed. Luua tuleb töögrupp, kes koordineerib tegevust. Jõgi jõe järel peab hakkama kontrollima vähikatku olemasolu.

Saaremaale tuleb tuua võimalikult palju KKI inspektoreid ja teha lauskontrolli. Seda keskkonnainspektsioon oskab, ainult et vähki ei maksa otsida inimeste magamistubadest.

Totaalse püügikeelu tulemus on palju efektiivsem kui ainult püügikeeld Karujärves. Mitte keegi ei suuda tagada, et tabatud vähkidega kodanik ei püüdnud neid Karujärvest. Hetkel käib võidujooks ajaga. On vedanud, et vesi on kraavides ja jõgedes madal, Saaremaa vähijõed on omavahel kraavidega ühendatud.

Vähkide ebaseaduslik püük on ammu alanud. Jõgedest ebaseaduslikult püütud vähke hoitakse Karujärvel sumpades, kus saab neid vee sügavuse tõttu peita. KKI, kasutage oma tehnikat (droone) laiema pildi saamiseks. Sest vähikatk liigub omasoodu nende püüniste kaudu, mis on kastetud Karujärve kasvõi korra.

Ja teiseks tuleb teha muudatus kalapüügiseaduses. Sõnastus on juristide pärusmaa, aga mõte on selline: inimene, kelle maal vähki püütakse, saab esmaõiguse endale vähiload soetada. Kas ta need võõrandab või püüab ise, olgu tema otsustada. Kui jões on selline väärtus, ei lase omanik sinna kedagi.

Riiklik järelevalve ei suuda takistada ebaseaduslikku vähipüüki ja seda osaliselt ka objektiivsetel põhjustel. Vähipüük on hea äri, organiseeritud. Seepärast on seda lõhkuda raske. Vastu tuleb tegutseda sama taibukalt. Riigil on kasutada jõustruktuurid ja nende võimalused on piiramatud.

Ressursinappusele viitamine on naljanumber. Kui sellele viidatakse, siis on see sulaselge mugavus, senise koha hoidmine. Inspektoreid on piisavalt, tagada tuleb mõtestatud järelevalve. Mis peamine, lõpetada tuleb järelevalve mängimine! Ei saa Pärnust Saaremaale öelda, et sõitke oma paatidega laevateedel, seal pole kive. Jahiga tulebki sõita laevateedel.

Meeldetuletuseks, et looduse kaitsmisel peab olema järjepidevus ja kompetentsus, teen põike minevikku.

2005. aastal sain tollaselt keskkonnaministrilt ülesande välja selgitada ebaseadusliku (kala päritolu ei ole tõestatud) kala turule toomine. Võimalusel ebaseaduslik tegevus lõpetada. Peadirektori käskkirjaga loodi töögrupp kolmest inspektorist, kellel olid kalanduse valdkonnas eriteadmised.

Vaja on tõsiselt sekkuda

Kuna tegu oli mitte kõige rahumeelsema kontingendiga, aitas meid turvalisuse poole pealt tollane siseminister Kalle Laanet. Toimis koostöö maksu- ja tolliameti uurijatega. Nemad õpetasid meile kriminaalmenetlust, meie maksuametile omakorda seda, kust võetakse riigilt ebaseaduslikult tagasi käibemaks.

5–6 kuu möödudes olid püügi- ja müügiandmed tõesed. 2007. aastal autasustas president mind kui grupi juhti Valgetähe ordeniga. Aastal 2009 pidin kaitsma ennast ja oma kolleege erinevates kohtutes sama riigi eest, kes oli meid hinnanud. Prooviti nii haldus-, väärteo- kui ka kriminaalmenetlusega. Aga ka meid oli sama riik õpetanud ja olime olnud head õpilased. Tõde tulid väänama KKI esindajad ja KKI palgatud vandeadvokaat.

Praeguseks on “musta kala” osakaal tagasi 2005. aasta tasemel. Kõik kordub. Eestit ähvardab rikkumismenetlus. Kui nüüd Euroopa Liidust lajatatakse, siis õigusega. Aga vähipüük Saaremaal tuleb keelustada! Omalt poolt peavad appi tulema ka maaomanikud, kelle maal veekogud asuvad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 534 korda, sh täna 1)