Hüvasti, Orissaare laululava, elagu Orissaare laululava! (36)

Heiki Hanso

“Orissaare laululava taastatakse oma vanas asukohas, kuid seda üldsusega läbi arutamata ja arvestamata vahepeal tuule tiivusse saanud võimalustega Illiku laiul,” kirjutab Heiki Hanso.

Kes minuealistest ja vanematestki ei mäletaks võimsaid pidusid Orissaare laululaval? Suvetuurid, jaanipäevad, kontserdid. See oli koht, kus inimesi käis pidutsemas nii lähemalt kui ka kaugemalt. Vahva koht oli: alevi servas, justkui keskusest väljas, aga siiski piisavalt lähedal, et kõik tulla saaksid. Tol ajal polnud inimestel ju nii palju autosid, kõik, kes kaugemalt tulid, mahtusid ilusti tänavaservadele parkima või viitsisid peole jalutada või velotada. Umbes 20 aastat tagasi laululava hiilgeaeg aga kustus: lava väsis ja lagunes, aga ka inimeste peoharjumused olid muutumas.

Lubatud diskussiooni ei tulnud

Ilmselgelt on mul hea meel, et Orissaarde tuleb taas koht, mis ehk aitab ääremaastuva Ida-Saaremaa keskuse jälle natuke rohkem kaardile. Orissaare kultuurimaja töötajad on selle nimel aastaid vaeva näinud: korjanud raha annetustena, küsinud paarkümmend tuhat eurot uue valla eelarvest ja kirjutanud tubli projekti.

Kuna olen ise kogukonna kaasamise ja inimeste huvi sütitamisega palju kokku puutunud, samuti soovides Orissaarele ägedaid uusi nüansse leida, tean, kui raske töö see on ja seetõttu on minu lugupidamine asjaosaliste vastu suur.

Küll aga teeb muret see, kuidas ja kui läbimõeldult Orissaare laululava taas vanasse kohta püsti pannakse. Tänavu 19. veebruaril said Orissaare osavallas kokku kohalikud valla esindajad ja kaasamõtlejad, et laululava tulevikku arutada. Leppisime kokku, et kui kultuurimaja kirjutatud projekt saab LEADER-meetmest rahastuse, teeme uue koosoleku, arutamaks, kuhu uus laululava kerkida võiks. Detailplaneeringus oli variante kolm: vana laululava koht ning kaks kohta Illikul. Jäime ootama – lubati ju teada anda, kui rahastus tuleb, et saaksime ühiselt koha üle otsustada.

Nüüd aga, kogemata Laulu tänavat mööda sõites, nägin, et ehitustööd vana laululava koha peal juba käivad. Kuhu jäi lubatud diskussioon ja kohalike arvamuse küsimine? Miks otsustati asjad väikeses ringis?

Ilmselgelt on paljudel aleviku tagaserva ääres privaatse peokohana tuntud nurgakesega seotud häid mälestusi ja vanemal generatsioonil on harjumus seal koos käia. Vaadakem aga tõele näkku: Illiku laiust on saanud Eesti ühe ägedama muusikafestivali toimumispaik, seal on peomaja aastaringseks kasutamiseks ja jahisadam isegi merd mööda tulnud turistide kaasamiseks. Oodatud on nii noored kui ka eakamad. Miks peaks ühes väikeses kohas üldse olema eraldi peokohad noortele ja vanadele (just seda argumenti olen kuulnud vana laululava toetajate käest, et ah las noored tegutsevad seal, meie teeme siin)?

Illikul on palju ruumi ja vahvaid võimalusi ehitada ajakohane laululava, kust tuul ei vii koorilaulu merre, vaid võib tuua palju publikut tänu sulnile merevaatele ja imelistele päikseloojangutele, just nagu Triigi sadama kontserdikoha lahenduse puhul.

Illikule on lihtsam parkida, sest ruumi on rohkem (aleviku mereäärsed tänavad annavad selleks lisavõimaluse), häiritud on märksa vähem kohalikke inimesi.

Vana laululava ümbritsevad elumajadega tänavad ja vahetus läheduses kasvatatakse veiseid. Lisaks on vana laululava lähedale kerkinud korralik tööstuspiirkond, kus mitu kohalikku ettevõtet pidevalt laienevad, ning alajaam, mida Väikese väina merekaabli paigalduse korral tõenäoliselt ümber ehitama hakatakse… Parkida saab ainult kitsastele tänavatele. Järgmise sammuna peabki kultuurimaja personal asuma uuelt vallalt uurima, kuidas saaks laululava juurde parkla ehitada. Aga see ju maksab. Ja mitte vähe.

Illikul oleks ka oluliselt lihtsam korraldada piletimüüki: poolsaarele pääseb vaid ühte teed pidi, samas kui aleviku tagaservas asuvale laululavale tuleks kontserdi korral selle ümber paigutamiseks rentida aiad, et inimesed elamust ausalt nautima minna saaksid. Vana laululava ülesehitamine läheb maksma 70 000 euro kanti ja see on alles esmane kulu. Hooldustasud, parklad jne lisanduvad kõik meie endi rahast. Seal ei ole tajutav Saaremaa!

Ilmselgelt võiksid Illiku arendajad teha sinna teise, konkureeriva laululava, aga milleks? Miks peaks mõni projektihindaja või ka vallavalitsus toetama analoogset projekti poolteist kilomeetrit eemal? See pole ju ratsionaalne, kuigi ehk mitte võimatu. Kahju on lihtsalt, kui palju tööd ja energiat pannakse millessegi, mis saab vähem kasutust, kui võiks…

Võrrelda on mõttetu

Muidugi ei alahinda ma kohalike kultuuriinimeste võimekust üritusi korraldada. Saan aru, et elu aleviku tagaservas läheb kindlasti rohkem keema, kui ta seda viimased paarkümmend aastat teinud on, aga kas see ka pikemas perspektiivis mõttekas on, jäägu igaühe enda otsustada ja meile kõigile näha.

Võrdlusmomente uue ja vana vahel võibki tooma jääda. Eks seda ole praegu ka pisut mõttetu teha – otsustati ju laululava teha just sinna, kus see kunagi oli, võtmata arvesse Orissaare potentsiaali ega ka paljude kohalike inimeste arvamust ja korraldamata diskussiooni, mis lubatud sai. See ei ole lahe! Ma ei ütle, et Illiku lahendus pidanuks kindlasti võitma, aga vähemasti oleksime saanud argumenteeritud põhjenduse, miks eelistada vana laululava asukohta…

Soovin uuele laululavale tuult tiibadesse ja kavatsen, just nagu muiste, sinna üritustele minna, aga väikese kurbusega südames, sest suurem laululava ajakohasema taristuga asukohas olnuks oluliselt suurem rahvamagnet kui peidus lavake Orissaare tagatänavatel…

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 597 korda, sh täna 1)