JUHTKIRI: Kust tulevad julmurid? (2)

Miks on nii, et isegi pealtnäha tavalistes kodudes ja tavalistes peredes kasvavad lapsed, kes on juba varases eas empaatiavõimetud julmurid, kes kaaslaste kiusamisest ja endast nõrgemate piinamisest lõbu tunnevad? Kas nad pole saanud oma vanematelt piisavalt hoolt ja armastust või, vastupidi, on neil lastel lastud saada ja teha kõike, mida hing ihaldab?

Nii mõnigi väikese jõhkardi vanematest kinnitaks ilmselt, et on teinud omalt poolt kõik, et võsuke heaks inimeseks kasvatada. Paraku pole sellest midagi välja tulnud.

Praegu valitseb laste kasvatamisel suund, kus rõhutatakse: karistamisest pole abi, tuleb hoopis mõista ja aidata. Kas aga püüd iga hinna eest mõista ning isegi lapse julmi tegusid vabandada ja õigustada alati tulemust annab?

Ehk on siiski tõepõhi all laialt levinud arvamusel, et sigatsemistele ja jõhkrutsemisele annab hoogu karistamatuse tunne? Et kui vanemad oleksid oma järeltulijale halva teo eest õigel ajal õige ja õiglase karistuse määranud – ning seejuures selgitanud, miks ja mille eest –, läinuks asjad võib-olla teisiti.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 348 korda, sh täna 1)