MULJE: Salmel nähti igavest kaptenit

7. juunil esietendus Salme rahvamajas Urmas Lennuki “Igavene kapten”.

Pea kümme aastat tagasi Kuressaare Linnateatri suvelavastusena mängitud romantiline komöödia on saarlastele kui rannarahvale meeltmööda materjal. Selles arhailise maiguga tükis on poeetilist äratundmist nii naistele kui ka meestele.

On Saare-Maa ja ühel päeval leiavad Helina Laan (Eliis Raaper) ja tema vanaisa (Kalmer Poopuu) rannalt teadvuseta mehe. Mees ärkab ja palub end nimetada Kapteniks (Meelis Juhandi). Too Kapten paneb rannaäärse küla kihama. Loomulikult kiindub temasse Helina, kellele Kapten räägib romantilisi mõistujutte. Pahameelt tekitab Kapten aga vanaisas ja teistes rannakalurites – nimelt olevat Kapten endaga kaasa toonud tormi. Ei saa kalale. Eks see Kapten aina müütilisemaks muutub küll – temas on kaugete merede meest, vagabundlikku lüürilist hinge. Igavene kapten, kelle süda tuksub ühes rütmis merega. Ometi merel olles igatseb tagasi maale.

Kui Urmas Lennuk omal ajal “Igavest kaptenit” kirjutas, olid tal n-ö vabad käed. Seda on tekstis tunda. Ääretult lüüriline tekst, millesse on pikitud müüte, legende, unistusi, ootamisi ning kuhjaga saare looduse ja elulaadiga seotud metafoore, kujundeid, sõnamänge.

Kohati on tekstis sõnad nii üle dramatiseeritud, et näitlejail oli raske neid välja mängida. Hoogne tekst, kus näitlejal on oht lihtsalt ära väsida – eriti kui pole professionaal. Külluslik, ilus ja tihe tekst. Võib vaid ette kujutada, mis kevad- ja koolitööd näitlejail selle teksti omandamise tõttu tegemata jäid! Saab vaid imetleda nende suutlikkust näitetükk lõpuni ilusasti ära vedada.

Suured kiidusõnad eriti Meelis Juhandile. Tundub, et Maire Sillavee pikaaegse juhendamise all on Juhandist saamas professionaal. See, kuidas ta oskab teksti omaks teha ja karakterit luua ning kuidas oskab arvestada lavapartnerite ja lavaruumiga – selles on osa andekusel, aga suures osas ka aastate pikkusel n-ö lavakoolil. Juhandit oli nauditav laval vaadata ja kuulata.

Tublid olid ka teised näitlejad, kuigi pausid alati ei kandnud ning sõna- ja lauselõpud ei jõudnud tihti publikuni. Selle saab kindlasti panna esimese etenduse süüks. Kindlasti said näitlejad pärast etendust lavastajalt oma tagaside.

Eliis Raaper Helina rollis oli võluv ja armas ning sai Juhandile lavapartneriks olemisega kenasti hakkama. Tõesti humoorikas oli vendade paar (Jakob Naagel ja Joonas Preedin), kelle dialoogid Kapteniga olid publiku nael – braavo, poisid! Kalmer Poopuu vanaisa roll oli klassikaline – pisut filosofeerimist, pisut südamevalutamist selle pärast, mis saab tema lapselapsest.

Kõik tervikuna mõjus stiilselt. Lavakujundus ja kostüümid oli soojades toonides ning mõjusid usutavalt. Ei jäänud kahtlustki, et tegemist on rannaküla ja sealse rahvaga. Muusikavalik napp, aga seikluslik. Ma ütlen – Maire Sillavee kohe oskab!

Piret Puusepp


Salme Vallateater, “Igavene kapten”

Lavastaja Maire Sillavee

Heli ja valgus: Margus Lepik

Lava ja kostüümid konsulteerinud: Tuuli Pärtel

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 300 korda, sh täna 1)