JUHTKIRI: Niiduki ohvrid

Seda, et kevad on aeg, mil linnud pesi ehitavad, munadest poegi välja hauvad ja neile eluks vajalikke tarkusi õpetavad, teavad vist kõik lasteaialapsedki, täiskasvanutest rääkimata.

Ning igaüks, kes vähegi Kuressaare linnuse vallikraavide ääres jalutanud, on seal ilmselt kohanud ka veelinde. Kui mitte kaitsealust sarvikpütti, kes uustulnukana end sinna alles hiljuti sisse seadnud, siis vähemasti sinikaelparte.

Seda enam paneb imestama, kuidas kraavis veetaimestiku niitmist korraldades ei osatud arvestada lindude pesitsemisajaga. Ja kuidas inimene, kes niidukiga töötas, veepinnal hulpivaid pesi ei märganud, lastes masinal need ühes munadega puruks hekseldada.

Kõige enam paneb aga imestama keskkonnainspektsiooni reageering: kuna kaitseala veekogul pole, samuti puudub tõendusmaterjal pesade lõhkumise kohta – mis siis ikka teha.

Kuigi mõnelegi meist tundub alljärgnev enesestmõistetav, ei tee kordamine siiski paha: pesitsusperioodil tuleb vältida lindude tahtlikku häirimist ja nende pesade hävitamist. Isegi kui töö vajab hädasti tegemist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 146 korda, sh täna 1)