NIIDUKIGA ÜLE: linnupesad hävitati ühes munadega (45)

HÄIRITUD: Loodusfotograaf Ainar Unuse jaoks on täiesti mõistetamatu, kuidas vallikraavis liikunud niidukijuht ei näinud ei pesi ega neis olevaid mune, kui tegelikult oli neid näha isegi kraavikaldalt.
MAANUS MASING

Vallikraavis pesitsenud kaitsealustest sarvikpüttidest jõudis vaid üks pesakond enne Kuressaare Linnamajanduse niiduki saabumist pojad välja haududa. Veel koorumata linnupojad kadusid koos pesadega niidukiterade vahele.

Õõvastavana kõlava teo tagajärgedele sattus eile kohalik loodusfotograaf Ainar Unus, kes oli nähtust šokeeritud. Õigupoolest suundus ta asja kontrollima eelmisel õhtul Saarte Hääle lehetutvustuse juurde postitatud kommentaarist kannustatuna.

Punased ringid tähistavad endisi pesapaiku.

 

Sarvikpütt pesas.
Merle Mägi

Unuse sõnul pesitses Kuressaare vallikraavis – Ekesparre hotelli ja Nautleja kohviku vahel – neli paari sarvikpütte, kelle pesad olid punutud veetaimedele ja ulpisid keset vallikraavivett. Pesi on seal näinud ja neist toimetusele rääkinud teisedki. Niitmise järel oli aga kõik läbi hekseldatud.

“Sellega hävitati teise kategooria kaitsealuse liigi neli pesa,” märkis Unus. “Sarvikpütt on meil ohustatud ja kahaneva arvukusega liik ning neist üle sõita on nahaalne ja südametu tegu!”

Teine kaitsekategooria tähendab Unuse sõnul, et pesitsusajal ei tohi kõnealuseid linde kuidagi häirida. Neil on sedavõrd väike ja pidevalt kahanev arvukus. “Aga nüüd sõidab lihtsalt mingi tegelane pesadest üle. Kuidas sa niidad ja ei näe enda ees pesa ning selles mune, isegi vallikraavi äärest oli neid näha!” lajatas ta.

Unus on püttidel mõnda aega silma peal hoidnud ning teab, et üks pütipaar asus seal pesitsema mai keskel. See paar oli ka ainus, kes jõudis pojad välja haududa. “Leidsin nad eile vallikraavist üles lõpuks, kaks poega seljas,” kirjeldas ta. Samas olevat püttidel tavaliselt 3–8 muna korraga, seega võis niiduki ohvriks langeda koorumata linnupoegi sellestki pesakonnast. “Teised kolm, kellest viimane pesitsust alustanud paar ehitas pesa juuni alguses, hävitati nii, et silm ka ei pilkunud.”

Tema sõnul on asi seda kurvem, et teadaolevalt ei ole sarvikpütt varem vallikraavis pesitsenud. Nähtud on neid seal küll mõned korrad, ent pesa pununud nad seni pole. “Pärast seda, kui seal suurpuhastus tehti ja uus vesi vallikraavi lasti, hakkas neid sinna tekkima. Sel aastal olid esimesed pesitsejad kohal.”

JÕUDSID NAPILT: Ainar Unusel õnnestus eile hommikul üles leida ainus sarvikpütipaar, kes oli jõudnud kaks poega enne niitmistöid välja haududa.
Ainar Unus

Juhtunust tugevalt häiritud, teavitas Ainar Unus sellest kohe keskkonnainspektsiooni. Inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et inspektorid käisid kohal ja soovitasid tööde tellijal, Kuressaare Linnamajandusel homseni roo niitmine peatada. Samuti tuleks neil tegeleda praegu ainult vee alt vetikate niitmisega. “Selle käsu nad tööde tegijale ka edastasid,” kinnitas ta.

Midagi ekstra inspektsioon aga ette võtta ei saanud. “Kaitseala veekogul ei ole ja menetlust ei alustatud, kuna ei tuvastatud tahtlust ja lõhutuid pesi,” nentis Tuul. Tema sõnul nägid inspektorid vallikraavis üldse vaid ühte lindu.

“Pesade lõhkumist ei ole praeguse info kohaselt keegi oma silmaga näinud. Ka teataja ei ole pesade lõhkumist näinud, tal oli pesadest varasem teadmine,” nentis Tuul, lisades, et selle infoga on neil keeruline midagi peale hakata. Kui kellelgi siiski on pesade lõhkumisest tõendusmaterjali, siis tuleks see edastada keskkonnainspektsioonile.


Vald: võhiku silm ei pruugi pesi näha

Vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm möönis, et looduskaitseseadus keelab pesade ja munade tahtliku hävitamise, kahjustamise või pesade kõrvaldamise. “Kui pesad hävisid, siis sündis see ettevaatamatusest, mis on muidugi kahetsusväärne,” tunnistas ta.

Mis konkreetsesse liiki puutub, siis pütid ehitavad Holmi andmeil ujuva pesa ja kinnitavad selle kaldataimestiku külge. Emaslind muneb mais või juunis 3–5 muna ning neid hauvad mõlemad vanemad keskmiselt nädala võrra vähem kui kuu aega.

“Püttide pesad võivadki võhiku silmale olla raskesti märgatavad, kuna kuni 500 g kaaluva linnu pesa on väike,” tähendas vallaametnik. Töid tellides puudus Kuressaare Linnamajandusel tema sõnul info, et kaitsealune liik seal pesitseb. Samas lisas ta, et keskkonnainspektsioon andis neile nüüd juhtnöörid, kuidas töid jätkata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 831 korda, sh täna 1)