Eile mälestati küüditamisohvreid

SULEV RATTUR oli üheksa-aastane poisike, kui ta koos ema ja kaks aastat vanema vennaga Siberi poole saadeti.
MAANUS MASING

Eile lehvisid kõikjal Eestis trikoloorid, meenutamaks 1941. aasta juunis toimunud küüditamist ja mälestamaks selle ohvreid.

Saare maakonna Memento ühenduse korraldamisel toimusid eile mälestushetked Kudjape kalmistul, Roomassaare sadamas ja Kihelkonnal Jaagarahu sadama mälestuskivi juures.

Saare maakonna Memento ühenduse esimees Rein Väli ütles Roomassaare mälestushetkel, et 14. juunil on alati meeles peetud ka neid, kes saadeti külmale maale Roomassaare sadama kaudu 1. juulil. Samuti meenutatakse Lore Tiiki ja Udo Suurteed, tänu kelle ettevõtmisele Roomassaare sadamasse mälestuskivi üldse pandi.

“See oli ka ääretult kurb sündmus ja siitkaudu viidi ära isegi rohkem inimesi kui 14. juunil, kuigi Siberisse läksid ainult mehed – 243, kellest tagasi tuli ainult 14. Me mälestame neid ja olgu Siberi või Eesti muld neile kerge. Aeg läheb, meid jääb vähemaks, aga elu läheb edasi,” rääkis Väli.

Kõikidel Memento mälestusüritustel käinud Sulev Rattur oli üheksa-aastane poisike, kui ta Orissaare vallast Maasi külast koos ema ja kaks aastat vanema venna Lembituga Siberi poole saadeti. “Meid viidi Kirovi oblastisse. Oleks ka kaugemale viidud, aga sõda hakkas peale ja vaguneid oli tarvis sõdurite vedamiseks,” meenutas ta.

Ema suri kaks kuud pärast Siberisse jõudmist ja üks kohalik eestlanna Marta Schneider leidis poistele koha lastekodus. “Pärast sõda, 1946. aastal organiseeris ta meid lastekodust Eestisse ja tõi ise tagasi ka. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule,” rääkis Rattur, kelle edasine elu jätkus küüditamisest pääsenud tädide hoole all.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 538 korda, sh täna 1)