JUHTKIRI: Uhke postipoiss sõitis kord maanteel

Noil aegadel, millest see rahvaviisiks muutunud lugu pajatab, sõitis kirjakandja “külast külla, linnast linna” hobusega. Veel mõnikümmend aastat tagasi mõõtsid maapostiljonid teid jalgrattal.

Kuna maarahvastik on hõrenenud ja postisaajaid vähem, on vähem ka postiljone. Kirjakandjatel aga läbida nii pikad vahemaad, mida rattasadulas juba ei kata, ole sa nii treenitud kui tahes.

Ehkki kirjakandjaameti esindajaid pole enam nii palju kui vanasti, on postiljon paljude maainimeste jaoks oluline inimene ning palju enamat kui vaid ajalehtede, kirjade, arvete ja pensioni tooja. Kauge ääremaa talu eaka elaniku jaoks on postiljon inimene, kes ehk uudiseid toob ning kellega on mõnus paar sõna juttu ajada, rõõmu jagada ning kellele muret kurta.

Tänases lehes teeme tutvust kolme toreda kirjakandjaga, kes oma tööst räägivad. Ning see töö pole üksnes posti laialivedamine, vaid palju rohkemat.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 181 korda, sh täna 1)