Sõrve tuletorn tehti lõpuks lahti (2)

HIIDLASED JÕUDSID ETTE: Esimestena astusid Sõrve tuletorni vaateplatvormile Helgi, Silli-Mai, Olesja, Maigi, Ly ja Anna.

Saaremaa üks kuulsamaid maamärke pole kunagi varem olnud avatud kõigile soovijatele.

“Julgen öelda, et Saaremaa turismiatraktsioonide esimese viie seas on see küll,” arvas eile avatud torni opereeriva MTÜ Sõrve Tuletorn juht Andro Roosileht.

Esimesena jõudsid 44 meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile juhuslikult avatseremooniale sattunud hiidlased, kes teadupoolest on alati saarlastele nina alla hõõrunud Hiiumaa uhkeid külastajatele avatud tuletorne.

Ka eile vaateplatvormil ei saanud nad märkimata jätta, et olgugi Sõrve Läänemere kõrgeim ja uhkeim torn, on neil avatud tuletorne rohkem. “Meie siia sattumine oli saatuse sõrm,” naersid hiiu naised.

AVATUD: Pidulikult rebisid piletiriba läbi veeteede ameti juht Rene Arikas ja MTÜ Sõrve Tuletorn juht Andro Roosileht. Linti hoiavad Mia Roosileht (esiplaanil seljaga) ja Emma Carmen Koit.
2X RAUL VINNI

Veeteede ameti peadirektori Rene Arikase sõnul on Sõrve tuletorni avamine omamoodi märgiline sündmus. See on nimelt kümnes Eestis avatud torn. Arikas ütles, et tornide kaudu on hea tutvustada inimestele merekultuuri ja navigatsiooni. Tema sõnul on töös veel seitse torni, kuhu üsna pea pääsevad kõik huvilised. Nende hulgas on ka Vilsandi tuletorn.

Avamisele tulnud Johan Heinmaa meenutas, et aastakümneid tagasi sai torni küll, kui seal töötanud inimesed vaid ära rääkida suudeti. Heinmaa arvates elavdab torni avamine kohalikku elu ja toob rohkem inimesi Sõrvet uudistama. Ta nentis ka, et Sõrve tuletorni kõrval on üks kuulsamaid siinseid maamärke tema kalalaev, mis Sääre lahes ankrus.

“Jälle kuskil ajakirjas tornist pilt ja laev ikka peal,” naeris Heinmaa. Tema ja abikaasa Koidu eile 250 trepiastmest üles ronima ei kippunud. Mõlema sõnul on seal käidud küll. Koidu töötas 35 aastat ilmajaamas ja siis tuli neid astmeid üsna tihti kulutada.

Sõrve tuletorni avamise üheks eelduseks oli selle täiesti turvaliseks muutmine. Trepid ja vaateplatvorm on ümbritsetud turvavõrguga. Andro Roosilehe sõnul tugevdati kogu trepikonstruktsiooni kaheksa 45 meetri kõrguse metallpostiga. “Alla pole seal võimalik kukkuda,” kinnitas ta. Roosileht ütles, et torni avamist on ta ajanud juba pikka aega ja see oli üsna keerukas protsess. Peamiselt seetõttu, et selle võimalikkusse ei usutud eriti.

Küll mõeldi välja igasuguseid keerulisi lahendusi, nagu näiteks torni välisküljel liikuv lift. “Tegelikult oli lahendus üsna lihtne ja seepärast ta töötabki,” muigas Roosileht.

Samuti märkis ta, et EAS-i rahalisel toel avatud torni kordategemise kulud osutusid lõpuks algselt plaanitust palju väiksemaiks. Kokku 100 000 eurot. “Selle eest on saadud suur asi,” kinnitas ta. Torn on avatud suviti.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 267 korda, sh täna 1)