Asva viikingite küla pakub avastamisrõõmu (2)

HIIDLANE, VIIKING JA SAARLANE: Vigursaagija Silver Treiman (vasakul) tegi valmis ühe toreda hülgenäoga viikingi. Viikingite küla rajaja Kajar Lemberi arvates pole tähtis, kas viiking on rohkem hiidlane või saarlane. Oluline, et puust viikingeid on platsil palju ning kõik nad on väga eriskummalised ja pilkupüüdvad.
IRINA MÄGI

Ettevõtja Kajar Lemberi initsiatiivil rajatud Asva viikingite küla avati laupäeval ametlikult.

Perepuhkuseks mõeldud keskus pakub huvilistele mitmekülgset tegevust seikluspargis. Loomapargis saavad lapsed silitada kitsekesi ja lambaid, vaadata suuremate koduloomade ja eksootiliste lindude toimetamisi.

Avapäeval oli külastajail võimalus end proovile panna vibulaskmises, nuia- ja pehmikmõõgavõitluses. Kellel huvi, sai selga panna viikingirõivad ja kätte võtta hilis-rauaaegse lahinguvarustuse. Sepistamise töötuba oli samuti avatud.

Paljude väikelaste emad ja isad kasutasid võimalust oma võsukestele ratsasõitu pakkuda. Instruktorite juhendamisel aidati lapsed sadulasse ja siis talutas juhendaja pisikese ratsanikuga hobust mööda viikingite küla ringi.

Rahvusvahelistel kutsevõistlustel kõrgeid tiitleid võitnud vigursaagijad demonstreerisid oma oskusi puuskulptuuride tegemisel. Nende käe all valminud kujud olid imetlusväärsed. “Üks uhkem ja naljakam kui teine,” võis külastajate suust kuulda.

Ligi 4000 aastat tagasi rajatud Asva linnusest andis ülevaate arheoloog Uwe Sperling, öeldes, et arheoloogid on väljakaevamistel saanud väga palju huvitavat informatsiooni. Samas tõdes Saksamaal töötav teadlane, kes on ema poolt eestlane, et muistne linnus peidab endas ilmselt veel palju saladusi. Väljakaevamised jätkuvad.

Vastavatud viikingiküla valiti ka seekordse, arvult neljanda Laimjala Valsi toimumiskohaks. Traditsioonilise ürituse peakorraldaja Kaja Sepp Laimjala loodussõprade seltsist tundis Kajar Lemberi ettevõtmisest siirast heameelt, öeldes, et viikingiküla sobib suurepäraselt tutvustama Laimjala kanti ja nüüdsest on piirkonnas ka üks kontserdipaik juures.

Publikule esinesid kaks Jaan Tättet. Neist vanem, Jaan Tätte seenior nentis, et neil on hea meel uus lava järgmisteks kontsertideks sisse laulda. Nii suure publiku ees esinesid Jaan Tätte ja Meisterjaan koos esmakordselt.

Kahtla kooli tantsurühm esitas Meisterjaani laulu saatel päevakohase tantsu. Oma oskusi demonstreerisid mõõgavõitlejate seltsi liikmed.

Viikingite külast ja Laimjala Valsist loe pikemalt reedesest Saarte Häälest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 391 korda, sh täna 1)