Sõrvemaa laulupühal kõlasid viisid Körberist Hundini

ÜHEL HÄÄLEL, ÜHEL MEELEL: Salme laululaval on Anu Lepiku taktikepi alla kogunenud Sõrve maakoor ning Taritu, Kärla ja Göteborgi segakoor.
MARKO MÄGI

Laupäeval Salme rannapargis peetud Sörvemaa laulupüha 155. aastapäeva kontserdil osales kaheksa kollektiivi ühtekokku 160 laulja, tantsija ja pillimehega.

Laulud valis kavasse Anu Lepik, tantsud pakkusid tantsujuhid välja igaüks oma rühma repertuaari arvestades. ”See kava ongi nagu läbilõige sellest möödaläinud ajast – Körberist ja Kunileiust kuni Kadri Hundi loominguni –, pisut pikemast kui Eesti Vabariik 100, aga eks oma keelt ja kodu on eestlane ikka kalliks pidanud,” märkis laulupüha korraldaja Maire Sillavee.

21. mail 1863. aastal Massinõmmel toimunud Sõrvemaa laulupüha oli esimene laulupidu Saaremaal ja esimesi omataolisi kogu Eestis. Kihelkondliku laulupeo teokssaamisel oli suurim osa pastor Martin Körberi entusiasmil ja sügaval kultuursusel. Esimesest laulupühast võttis osa neli Anseküla koori, repertuaar pärines enamikus Martin Körberi populaarsest laulikust ”Sörvema louke”. Tasub märkida sedagi, et kui Sõrves laulsid 155 aastat tagasi segakoorid, siis Tartus lubati 153 aastat tagasi üldlaulupeole ainult meeskoorid.

2008. aastani tähistati Sõrvemaa laulupüha ümmargusi aastapäevi Pagilas. Sama aasta 8. juunil tähistati I laulupüha toimumispaik Massi talu karjamaal mälestuskiviga. Sestpeale peetakse Sõrvemaa laulupüha Salme rannapargis. Ka siin seisab mälestuskivi – Martin Körberile ja Peeter Süddale ning kõigile Anseküla kihelkonna lauljatele läbi inimpõlvede.

Alates 2003. aastast on koorid rannaparki igal aastal ka puid istutanud. Tänavu panid ühe tammepuu kasvama Göteborgi Eesti segakoori lauljad. Nüüd on puid kokku juba 41.

”Võib-olla tuleb pargi skeemistendile lisatahvel teha, sest paiku, kuhu puid istutada, on veel,” nentis Sillavee.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 146 korda, sh täna 1)