EÜS teeb Rudolf Kallase kalmule uuenduskuuri

Saarlasest pastori Rudolf Kallase (1851–1913) vahepeal unarusse jäänud hauaplats Tartus Raadi kalmistul saab Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) abiga taas värskema ilme.

Rudolf Kallas

Saarte Häälele anti teada, et Kaarmalt pärit pastor Kallase (pildil) hauaplatsi ei ole enam tükil ajal hooldatud ja tunti muret, kas seda üldse keegi teeb.

Saaremaa muuseumi teadusdirektor Olavi Pesti märkis, et kohalike kultuuriinimeste viimsete puhkepaikade hooldamine peaks põhimõtteliselt olema eelkõige lahkunu sugulaste, nende puudumisel kohalike omavalitsuste rida. “Vanasti oli nii mõnelgi asutusel tava, et hoiti korras oma valdkonnaga otse või mõtteliselt seotud prominentide haudu. Üldises turumajandusliku “asjalikkuse” pealetungis on see tava kaduma hakanud,” lisas ta.

Rudolf Kallase puhul võiksid sellised asutused olla nii Tartu ülikool, Eesti kirjandusmuuseum, EELK ja eelkõige muidugi Eesti Üliõpilaste Selts. Viimane seetõttu, et Kallas õnnistas 1884. aastal Otepääl sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu.

EÜS-i esimees Kristjan Silm ütles Saarte Häälele, et käis möödunud nädalal ise kohapeal, kus selgus, et plats ja Kallase büst on tõesti väga väsinud ilmega. Ta lisas, et veel sel nädalal on plaanis minna hauda korrastama. “Plats vajaks korralikku katet ja büst süvapesu ehk haua täieliku korrastamisega läheb natuke rohkem aega, kuid olen juba leidnud inimese, kes selle enda kanda võtab, ja asi saab tehtud,” kinnitas Silm.

Esimees ütles, et seltsi liikmed käivad haudadel üks-kaks korda aastas, kuid regulaarselt kalmusid ei hoolda. “Kui lähedased või sugulased ei hoolitse haua korrasolu eest, siis leiame EÜS-iga mingi lahenduse,” lisas ta.

Kaarma köstri ja koolmeistri Mihkel Kallase peres sündinud Rudolf Kallas õppis Saaremaal, seejärel Tartus elementaarkooli õpetajate seminaris. 1878 lõpetas ta Tallinna kubermangugümnaasiumi cum laude ja 1884 Tartu ülikooli usuteaduskonna kuldmedaliga.

Kallase doktoritöö “Mäluõpetuse süsteem” (“System der Gedächtnislehre”, Dorpat, 1897) oli pühendatud inimese mälu uurimisele. Jakob Hurda kaastöölisena ja folkloorikogujana tundis ta hästi rahvaluulet. Doktoritöös vaatles ta regivärssi eelkõige kui mnemotehnilist vahendit, mis aitab laulikul meelde jätta hiiglasliku arvu erinevaid värsse.

Psühholoogiaprofessor Konstantin Ramul nimetas Kallase tööd diletantlikuks, kuid sellele vaatamata leidus selles originaalne idee, et akustilised signaalid võivad olla mälutehnilisteks abivahenditeks.

1884 seati 32-aastane Kallas kirikuõpetajametisse. Järgmised 30 aastat kuni oma surmani töötaski ta pastorina. Esmalt Valgas, siis Rõuges ning viimaks Jakob Hurda järglasena ca 70 000 koguduseliikmega Peterburis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 254 korda, sh täna 1)