Karl Tiitson: sõidujagamine võiks olla ka meie tulevik

TEEL TULEVIKKU: Kiri Karl Tiitsoni kasutuses oleval elektriautol sobib motoks ka tema tööle – vaja on leida lahendusi hõreneva rahvastikuga valla elanike liikumisvõimaluste parandamiseks.
Merike Pitk

Valla transpordinõunik Karl Tiitson leiab, et nõudepõhine transport sobib ka Saaremaale, esmalt hakkab aga kehtima tasuta bussisõit.

“1. juulil maakonnaliini bussi astudes enam pileti eest maksma ei pea,” kinnitab Karl Tiitson.

Tõsi, reisija peab ka edaspidi ütlema, kuhu ta sõita soovib, ja bussijuht annab pileti, aga selle hind on null eurot. “Siis oskame oma liinivõrku paremini planeerida,” põhjendab Tiitson peatuse nimetamise vajadust. Kui bussidesse tulevad valideerimisaparaadid, ei ole bussijuhil enam vaja ka nullpiletit väljastada, vaid sõit registreeritakse ühiskaardile. Ühiskaartide müügikohad maakonnas on vedajatega kokkuleppimisel ja neid saab tulevikus osta ka bussidest.

Kui sularahaga arveldamist enam pole, lüheneb ka sõiduaeg. “Arvestame, et ühe kilomeetri läbimiseks kulub üks minut ja igal liinil lüheneb sõiduaeg 10–15 minutit,” ütleb Tiitson. Uusi graafikuid juba tehakse ja transpordinõunik soovitab reisijatel jälgida, millal need välja pannakse. Uued graafikud tulevad bussipeatustesse ja vedajad peavad graafikumuudatustest ka vähemalt ühes maakonnalehes teatama.

Lähiajal peaks lisanduma ka uusi liine või liiniosi. Läbitavate kilomeetrite hulk suureneb sel juhul aastas 60 000 võrra, kuid enne seda peab maanteeamet muudatused heaks kiitma, sest raha tuleb ikkagi riigilt.

Taanis kogemusi saamas

Eelmisel nädalal käis Karl Tiitson Taanis Fyni saarel tutvumas, kuidas seal on nõudetransport korraldatud. “Fyn on ainult 600 ruutkilomeetrit suurem kui Saaremaa, aga seal elab pool miljonit inimest, paljud neist hajaasustuses nagu meilgi,” räägib ta.

Enamik inimesi sõidab ka Fyni saarel tööle või kooli isikliku auto või ühistranspordiga, nõudetransport lahendab põhiliselt pensionäride ja nende inimeste probleeme, kes tööl ei käi. Kuna nõudetransport toimib sõitude ühendamise põhimõttel, võib sõit 20 minuti kaugusel asuvasse linna aega võtta ka 40 minutit, sest põikeid tehakse ka kõrvalküladesse, et sealtki reisijaid peale võtta.

Üldjuhul maksab inimene oma sõidu eest ise kolmandiku ja omavalitsus kaks kolmandikku, aga on ka omavalitsusi, kus inimene maksab pool ja vald pool sõidust, kuid omavalitsuse eesmärk on pakkuda inimestele liikumisvõimalusi ja seda taskukohasema hinnaga kui traditsiooniline takso.

Reisijate sõitude ühendamisega hakati Taanis tegelema juba 1990-ndail aastail, algul sotsiaaltranspordi teenuse raames, kuid 2000-ndate aastate paiku laienes see ka tavareisijatele. “Selle kasutajaskond aina kasvab ja põhigrupp on 65+ naised,” räägib Tiitson.

“Selline sõidujagamine oleks ka meil kohaldatav, aga kõik oleneb rahast, sellest, kes maksab,” räägib Tiitson, kes enne Saaremaa valda tööle asumist korraldas Saare maavalitsuses arendusnõunikuna ka maakondlikku ühistransporti.

Midagi tuleb ette võtta

“Midagi me peame ette võtma, sest ühistranspordi kasutajate arv on pidevas languses. Peame pakuma inimestele sobivaid liikumisvõimalusi, olenemata sellest, kas nad omavad isiklikku sõiduvahendit või mitte. Selge see, et ühistransport ei suuda hajaasustuses kunagi võistelda isikliku autoga, kuid ühistranspordi korraldajate eesmärk Eestis on välja töötada süsteem, kus inimene saab mugavalt liikuma ka ilma autot omamata,” kõneleb valla transpordinõunik.

Tegelikult on Karl õppinud Tartu ülikoolis õigusteadust. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta lühemat aega Muhu vallavalitsuses, asendades nii vallasekretäri kui ka maanõunikku. “Kui lugesin maavalitsuse tööpakkumisest, kandideerisin sinna, kuna amet tundus huvitav ning töökoht asus kodule lähemal kui Liiva,” räägib ta.

Transpordikorraldaja töö on Karli sõnul mitmetahuline ja hõlmab väga palju ka juriidilisi aspekte ning on põnev, seda eriti praegusel ajal, kuid ei ole päris see, mida ta õigusteadust õppima minnes endale ametina ette kujutas.

“Juurat õppima minnes tahtsin saada prokuröriks, aga oleks mulle keegi siis öelnud, et selles valdkonnas pole Saaremaal eriti tööd saada, võinuksin õppida hoopis laevaehitajaks või inseneriks, sest matemaatilist mõtlemist on mul ka.”

Saaremaalt ära kolida pole aga pereelu elav, nelja-aastase tütre isa Karl Tiitson tahtnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)