Keskkonnainspektsioon läks sõtta saarlaste mõrdadega (33)

SANDER LAID: praeguse kujuga mõrdasid on juba aastakümneid kasutatud.
MAANUS MASING

Keskkonnainspektsiooni nõue ehitada keset parimat ahvenapüügihooaega mõrrad ümber jätab kalurid ilma tuluallikast ja paneb nende pered raskesse seisu.

Keskkonnainspektsioon tegi pea paarikümnele kalurile haldusmenetluse hoiatuse, et nad oma mõrrad merest välja tooksid, sest need ei vasta normatiividele. Ahvenapüük on praegu aga ainus, mis kalurit toidab, kuna räimesaak oli viimaste aastate kehvim.

Mõrrad ei vasta nõuetele

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et osa püüniste ehitus ei vastanud kalapüügieeskirjaga püügivahenditele kehtestatud nõuetele. Lisaks oli probleeme püüniste märgistuse ja tähistusega.

“Kutselised kalurid peavad kalapüügieeskirja ja sellest tulenevaid nõudeid teadma,” lausus ta. “Pealegi ei ole mõrdade küsimus täna päevakorda tõusnud, sellest on paar aastat erinevatel kohtumistel ja aruteludel räägitud. Ka selle aasta alguses oli püügivahendite nõuetest kaluritega juttu.”

Nasva kalur Sander Laid ütles, et praeguse kujuga mõrdasid on juba aastakümneid kasutatud, aga nüüd on keegi kusagil midagi avastanud ja hakanud mõrraehitust millegipärast uurima.

“Meil on see läbi ajaloo nii olnud, et kariaed on koos eelkastiga, inspektsiooni mehed väidavad aga, et nii see ei tohi olla, ja see on puhtalt tõlgendamise küsimus,” rääkis ta.

Annab eeliseid

Laidi sõnul annab eelkast mõrrale mitmeid vajalikke eeliseid. Üks on kindlasti see, et hülged ei saa kaugemale minna ega upu mõrda ära, aga see hoiab ka kala suuremate tormidega paremini sees. Kui kala läheb mõrrakasti sisse, siis kipub ta uppuma, mida suurem on aga kariaed, seda rohkem on kalal seal ruumi olla.

“Kui seda seadust tehti, siis võeti aluseks Pärnu-tüüpi mõrrad, millel ei ole eelkasti. Meil on 50 aastat sellised mõrrad olnud ja see ongi nüüd see saladuse koht, miks jäeti saarlased seaduse kirjutamise ajal välja. Seaduse järgi me ei näe, et oleksime seda rikkunud ja meie hinnangul ei ole üldse põhjust, et peaks mõrrad ringi tegema, sest selleks pole ühtegi adekvaatset argumenti,” rääkis Laid.

Leili Tuule sõnul on taolisi eksimusi ka varem tuvastatud ning keskkonnainspektsioon korraldas Väinamerel koos politsei- ja piirivalveametiga suurema operatsiooni, mille käigus kontrolliti kõiki sel hetkel püügipiirkonnas olnud püüniseid.

“Selline suuremahuline kontroll võimaldab püügipiirkondadest tervikliku pildi saada,” selgitas ta. “Selle tulemusena tuvastatigi päris hulk rikkumisi. Samas on ka väiksemate reidide ja igapäevase järelevalve käigus tuvastatud rikkumisi ja nendele kalurite tähelepanu juhitud.”

Praegu on ahvenapüük täie hooga käimas ja väljapüütud saagiga suudavad kalurid oma peret toita. Keskkonnainspektsiooni selline lähenemine võtab aga peredelt toidu laualt ja kalurid on sunnitud riigilt elamiseks toetust paluma.

Heino Vipp

“Nüüd paluvad kalurid meie käest abi ja meie kui katusorganisatsiooni eesmärk on neid toetada,” ütles MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino Vipp, lisades, et seni on keskkonnainspektsioon saarlaste mõrdasid aktsepteerinud, aga nüüd seda millegipärast enam ei tehta ja kalurite praegused püügivahendid neile enam ei sobi.

Ahvenamõrra kuju ja ehituse paikapanemiseks loodi 2015. aastal komisjon, kes peaks kahe kuu pärast töö lõpetama ja muudatused kinnitama.

“Keskkonnainspektsiooniga lepiti suuliselt kokku, et enne ei puututa kedagi, kui see komisjon on oma töö lõpetanud,” rääkis Vipp. “Ilmselt muudetakse seadust, mille järgi kalurid saavad edaspidi toimida. Aga keskkonnainspektsioon ei oota seda ära ja raiub oma kiusu, kuigi oli ju kokku lepitud, et tehakse nii, nagu töögrupp otsustab.”

32 000 eurot trahvi

Heino Vipi sõnul on keskkonnainspektsioonil võimalik teha maksimaalselt 32 000 eurot trahvi, aga kaluril pole seda raha kusagilt võtta ja seepärast tormab nii mõnigi oma mõrda ringi tegema.
Leili Tuul ütles, et püügivahendid tuleb nõuetega vastavusse viia ja selleks ongi algatatud haldusmenetlused. Keskkonnainspektsiooni ülesanne on kontrollida seaduste täitmist.
“Kas ja millal seadusandluses mingeid muudatusi tehakse, seda me ei oska prognoosida, aga seni, kuni kehtivad praegused nõuded, tuleb neid järgida,” märkis ta.

“Taotleme kaluritele õiguskaitset, sest see on keskkonnainspektsiooni kius,” lausus Heino Vipp, lisades, et teemaga pöördutakse Tallinna halduskohtusse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 4 191 korda, sh täna 1)