Orissaare arendusprojektid võtavad kuju

Teenuskeskuse juhataja Taavi Kand tõdes, et samaaegselt on töös mitmed piirkonna jaoks olulised projektid, mis on Orissaarele ühtaegu nii rõõmusõnum kui ka väljakutse.

“Meil on palju teoksil,” nentis ka Orissaare osavallakogu esimees ja Saaremaa vallavolikogu liige Silvi Teesalu, tuues esile lasteaia ja õpilaskodu rekonstrueerimise, laululava rajamise ja aleviku pargi jätkutööd.

Saaremaa omavalitsuste ühinemislepingus on Orissaare piirkonna kõige prioriteetsem investeeringuobjekt lasteaed. Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise meetmest on projektile eraldatud 221 163,98 eurot ning eakate päevakeskuse osas toetab energiatõhusustöid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Lasteaed saab tervikuna uue kuue ja 2019. aasta sügisel peaks õppetöö algama juba kaasajastatud hoones. Lasteaia rekonstrueerimise hankel tunnistati edukaks Ehitus5ECO OÜ ja Wolkar OÜ ühispakkumus kogumaksumusega 1 026 638 eurot ja vastavalt sõlmitud lepingule on tööde lõpptähtaeg tuleva aasta 1. august.

“Orissaare lasteaias on direktor Saida Kuusk ja tema tublid alluvad hoolega ametis kappide tühjendamisega ning ruumide remondiks ettevalmistamisega,” tundis Teesalu eesseisva uuendustöö üle heameelt, lisades, et rõõmu teevad ka peatselt algavad kooli hosteli renoveerimistööd.

Orissaare õpilaskodu ja söökla energiasäästuprojekti toetab 76 323 euroga EAS. Vallavalitsuse ehitusinsener Urmas Sepp selgitas, et soojustatakse hoone sokkel, välisseinad ja pööning, vahetatakse katusekate, aknad ja välisuksed ning renoveeritakse küttesüsteem.

Hosteli rekonstrueerimise projekteerimis- ja ehitustööde hanke tulemusel teostab tööd samuti Ehitus5ECO OÜ ja tööde kogumaksumus on 264 012 eurot. “Tööd algavad juulis ja nendega on plaanis valmis jõuda tuleva aasta juuni lõpuks,” sõnas Sepp.

Piirkonna üks ulatuslikumaid projekte on Orissaare aleviku ning Tagavere ja Saikla küla amortiseerunud tänavavalgustuse rekonstrueerimine, mida Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist toetatakse 238 103,07 euroga. Paigaldatakse uued metallmastid, maakaabelliinid ja nüüdisaegse juhtimissüsteemiga LED-valgustid. Tulemuseks on elektrienergia efektiivsem kasutamine ja sellest tulenevalt ka tarbimise vähenemine.

Ehitusinsener Rait Pitk märkis, et praegu on käsil projekteerimine, millega tahetakse valmis jõuda juuli lõpuks. “Ehitushange on kavas teha veel selle aasta teisel poolaastal ning tööd peaksid lõppema järgmise aasta septembriks,” lisas Pitk.

Mitmed laiemat avalikkust puudutavad projektid on saanud toetust LEADER-programmist. Mõne nädala eest avatud Maasi männiku terviserada sai toetust 18 869 eurot, laululava ehitust toetatakse 49 617,46 euroga ja aleviku pargi rajamist 50 000 euroga.

“Lauluväljaku laulukaare vundamenti laduvad AT SIM OÜ töömehed ütlesid, et nende tegemisi vaatamas käivad kohalikud elanikud ootavad väga lauluväljaku valmimist. Igatahes saab ehitis asjakohane,” arvas osavallakogu juht.

Möödunud aastal alustati aleviku pargi rajamist mänguväljaku atraktsioonide paigaldamisega ning nüüd peaksid lahenduse saama ka selle ala ohutuse ja liigniiskusega seotud küsimused. “Laste mänguväljak, mis planeeriti kõigile teada märgalale, saab valla eelarvest raha, mis võimaldab teha vajalikud tööd tulevaste üleujutuste vältimiseks. Lapsed ootavad oma mänguplatsi ja lõpuks on ka liivakastis päris liiv olemas,” rääkis Silvi Teesalu.

Oluliste investeeringutena on ühinemislepingu lisas nimetatud ka aleviku keskust ja kultuurimaja renoveerimist. Teenuskeskuse juhataja Taavi Kand selgitas, et keskuse detailplaneering, mis saab aluseks edasistele töödele, on koostamisel. Kultuurimaja ootavad välisfassaadi, siseviimistluse, voolusüsteemide ning saali- ja lavatehnikaga seotud tööd ning Urmas Sepa sõnul on projekteerimistööd kavas veel sel aastal.

“Orissaare piirkonnal on suur arengupotentsiaal, seda nii inimeste kui ka looduse ja ajaloo poolt antud objektide osas,” lausus Teesalu ja lisas, et sai sellele arvamusele kinnitust ka 19. juunil Orissaare kultuurimajas toimunud innovatsiooniteemalisel arutelul. “Minu soov on, et meie inimeste endi hulgas suureneks koostöövaim ning et me oskaksime hoolida üksteisest ja üksteise tegemistest. Ja seda soovi nägin ma paljudel, kes piirkonna arenguvõimaluste arutelul sõna võtsid.”

Kristiina Maripuu


KOMMENTAAR:
Taavi Kand, Orissaare teenuskeskuse juhataja

Kui vaatame, mis mahus suuri arendusprojekte Orissaares praegu töös on, siis võib kindel olla, et Orissaare vald üksi ei oleks suutnud neid vähemalt mitte sellisel kujul ja nii kiiresti ellu viia. Võiks lausa öelda, et neid projekte on hetkel isegi liiga palju. Õigemini on nad kuhjunud liialt kitsasse ajaperioodi, mis tekitab väljakutseid nende omavahelise koordineerimise ja tööde mõistliku järjekorra osas. Aga küllap saame selle kõigega üheskoos hakkama.

Mida nende projektide iseloomustamiseks öelda? Kõik nad on siinsele piirkonnale vajalikud ja ammu oodatud, kõik nad teevad Orissaare elukeskkonnana paremaks. Samas need kõik eeldavad, et tulevikus on siinkandis rohkem inimesi – kasutajaid ja tarbijaid –, kes seda head elukeskkonda naudivad. Kui ei ole kasutajaid ja tarbijaid, on sellest kõigest vähe kasu.

See on ka Orissaare peamine väljakutse tulevikus: tuua siia rohkem elu, rohkem inimesi, rohkem tarbijaid ja kasutajaid. Mina olen veendunud, et vastus sellele väljakutsele on ettevõtluse arendamine Orissaare piirkonnas ja Ida-Saaremaal laiemalt. Ettevõtluse arengu kitsaskohtade väljaselgitamine ja leevendamine peaks olema see fookus, millele suunata järgmised arendusprojektid. Samuti on valla tööriistakastis terve rida tegevusi ja teenuseid, millega saab ettevõtlusele kaasa aidata ja mis iga kord suurt raha ei nõuagi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 36 korda, sh täna 1)