30 AASTAT TAGASI: Linn sai taas nimeks Kuressaare (9)

RÕÕMSAD KURESSAARLASED: Pärast linnanime ennistamise teate ette lugemist raekoja ees siirdus rõõmujoovastuses rahvamass lossihoovi jaanitulele.
MATI OOLUP /
SAAREMAA MUUSEUM

Kolmekümne aasta eest Kuressaare linnale põlise nime ennistamine sai teoks tänu kümnete Saaremaa patriootide järjekindlale survele ja veenmisele.

1988. aasta 23. juuni õhtul oli toonase Kingissepa keskväljakule kogunenud ennenägematu rahvahulk. “Meeletu rahvas! Plats oli paksult täis, inimesed seisid külg-külje kõrval,” meenutas tollane linna kultuuriosakonna juhataja Rein Orn.

Kuigi sama päeva ajalehes Saarte Hääl kutsuti inimesi raekoja juurde kella üheksaks õhtul, hakkas rahvas kogunema mitu tundi varem. Lõpuks kõlas linnapea Helju Noore kabinetis punase telefoni kauaoodatud helin ja ülemnõukogust teatati otsuse allkirjastamisest.

“Mina lugesin selle rahvale ette ja siis läks lahti meeletu juubeldamine,” rääkis Orn.

Saaremaa volikogu Kuressaare linnakodaniku komisjoni esimees Anti Toplaan nentis, et linna nime ennistamise aastapäeva tähistamine ei ole ametlikult jutuks olnud ega tõstatunud ka läinud nädalal peetud komisjoni istungil.

“Igal juhul on tegu äramärkimist vääriva sündmusega, kuid minul seda informatsiooni komisjoni istungil paraku polnud,” sõnas ta.

Toplaan möönis, et kui Kuressaare olnuks jätkuvalt iseseisev omavalitsus, siis vaevalt, et selline tähtpäev kahe silma vahele oleks jäänud. “Aga eks märkimisväärne osa ametnikest on ka vahetunud,” sõnas ta.

Saaremaa vallavanem Madis Kallas viitas linna nime ennistamisele eelmisel laupäeval lossihoovis toimunud Eesti Meestelaulu Seltsi suure üleriigilise juubelilaulupäeva avakõnes.

“Ehkki eraldi sündmust vallavalitsus selle päeva tähistamiseks kavandanud pole, olen nõus, et nimi ja selle kujunemislugu on ühe paiga juures väga oluline. Küllap on Kuressaare nimi 30 aastaga meile nii omaseks saanud, et mõistetav on seegi, kui see päev inimestel igapäevaselt meeles pole. Kindlasti kavatsen Kuressaare nime ennistamise tähtpäeva märkida ka võidupüha kõnes,” ütles ta.

Torontos ilmunud väljaande Kodukolle 1952. aasta juuninumbris kirjutas Piirita Orvik: ““Nüüd on nad jällegi toime saanud järjekordse sigadusega,” ütles mu sõber, kui oli mai lõpul lehest lugenud, et kodumaal on Kuressaare linna nimetus muudetud. “Nad võivad kasvõi kõik Eesti nimed maakaardilt kustutada ja ümber ristida ükskõik milliste hobusevaraste ja kõrilõikajate nimedega, kuid ega eestlaste südamest neid nimesid ning nende nimedega seotud mälestusi suudeta hävitada,” lisas sõber.

OOTUSES: Ajalehes Saarte Hääl miitingust ilmunud pildil on keset rahvahulka selgelt äratuntav kunstnik Ilmar Torn, kes linna nime küsimuses paar kuud varem Eesti parteijuhi Karl Vaino endaga kohtus.
MATI OOLUP / SAAREMAA MUUSEUM

/…/ Ent kõigest hoolimata näeme nüüdse Kingissepa taga vana, endist Kuressaaret ja usume, et kord kisume uue nimesildi sellegi linna müürilt maha, et asendada sellega, mis on ta pärisosa.”

Oma pärisosa sai linn tagasi 36 aastat hiljem, kui murenevas impeeriumis hakkasid puhuma värskemad tuuled. Kuressaare nimi ei olnud siiski kusagile kadunud, vaid elas kõik need aastad igapäevaselt edasi külanõukogu ja leivakombinaadi nimes.

Omal moel võib protestiks Kingissepa nime vastu lugeda kohaliku arstkonna juba 1986. aasta jaanuaris rajooni täitevkomiteele tehtud taotlust nimetada Kingissepa arstide teaduslik selts ümber Saaremaa arstide seltsiks, milleks märtsis luba ka saadi. Otseselt linna nime ennistamist puudutas aga Tartus elavate saarlaste kiri ajalehele Kommunismiehitaja sama aasta novembris.

1987. aasta oktoobris võttis kultuurilehes Sirp ja Vasar Kuressaare nime taastamise küsimuse ette saarlasest literaat Olev Jõgi ning juba novembri algul pidas oma esimese töökoosoleku ajalooliste tänavanimede ennistamise komisjon.

KARTA POLE MIDAGI: Üks üleskutsele vastaja kirjutas: “Soovitan-nõuan meie linnale V. Kingissepa juubeli puhuks anda endine ajalooline nimi Kuressaare. Olin linnapargis miitingul, kus meie linna nimi muudeti Kingissepaks. Häälte lugemist ei toimunud ja loen seda protseduuri mitteseaduspäraseks. Kõik tehti ja otsustati sunniviisil. Selline sunniviisiline linna nime muutmine ei tee au ühelegi ajaloolisele isikule ja vähematki kahju pole karta ka V. Kingissepa elule ja tegevusele, kui ennistame linnale Kuressaare nime.”

Otsustati taastada 17 tänava vana nimi ning pöörduda Kingissepa rajooni täitevkomitee poole palvega esitada ENSV ülemnõukogu presiidiumile taotlus taastada linna ajalooline nimi.

Partei ja täitevvõimu jaoks oli olukord ebaharilik, otsustajate hulgas oli kõhklusi, mistõttu hakati kemplema, kes mida tegema peab. Nende survestamiseks koguti ühiskondlike organisatsioonide kaudu toetusallkirju, kultuuritegelased kohtusid parteifunktsionääride ja ametnikega.

14. juunil 1988 toimus Kihelkonnal rajooni rahvasaadikute nõukogu istung, mis otsustas linna nime ennistada ja pöörduda ülemnõukogu presiidiumi poole ettepanekuga see otsus kinnitada.
Kinnituse saamises ei kahelnud keegi, sest ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel oli Kihelkonnal kohal ja esines sõnavõtuga. Kauaoodatud otsus tehti teatavaks 23. juuni õhtul.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 003 korda, sh täna 1)