Jaanipühade põhimure on purjus juhid (12)

PUHUMA! Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanema Meelis Juhandi sõnul tuleb puhumiseks valmis olla neljas kohas. Kus täpsemalt, jääb muidugi juhtide rõõmuks avastada.
MAANUS MASING

Et jaanid mööduksid pisarateta, soovib politsei saarlastele ennekõike mõistust. Saarlastele seepärast, et valdav osa neist, kellega politseil pühade aegu tegemist tuleb teha, ongi omad inimesed, mitte mandrilt tulnud, nagu arvatakse.

Omalt poolt panustab politsei kaks korda suuremate jõududega. Kuressaare politseijaoskonna piirkonnavanema Meelis Juhandi sõnul ollakse tavaolukorras väljas 2–3 patrulliga, ent jaanide aegu on patrulle üle maakonna poole rohkem. “Võõrtööjõudu me mandrilt sisse tooma ei pea, saame oma jõududega hakkama,” muigas Juhandi.

Lisapatrullide eesmärk on olla nähtav ja tugevdada liiklusjärelevalvet. On ju teada tõde, et jaaniajal on saarel rahvast samuti pea kaks korda rohkem. “Statistiliselt vaadates on meil kaks kuuma aega – jaanipäev ja ralli,” tähendas Juhandi. Purjus juhid, kiiruseületamised ja raskemad rikkumised kipuvad just siis eriti peavalu valmistama.

Neli puhumist

Sel nädalalõpul tehakse neli puhumisreidi. Tänavu on politsei saarel puhuma pannud juba 2600 inimest ja vaid 11 neist on tulnud liiklusest kõrvaldada. Seda, et neile üldse lisa ei tule, on ilmselt liig loota. Nõnda rõhutabki politsei, et vägijookide manustamine ja seejärel rooli istumine kokku ei käi.

Samas möönis Juhandi, et lihtne öelda, raske teha. Uuringute kohaselt on n-ö roolist tabatute protsent küll meeldivalt väike, ent samas on ca 90 protsenti neid, keda pole tabatud. “Aga nad ise ütlevad pärast, et on küll joobes rooli läinud,” nentis Juhandi.

Omaette probleem on roolis telefoni näppimine või mistahes muu kõrvalisega tegelemine. Hiljuti saadeti politseile näiteks pilt kohalikust bussijuhist, kel roolikeeramise ajal oli roolile asetatud bussigraafik ning tee jälgimise asemel luges ta südamerahuga hoopis seda. See on vaid üks markantne näide. Seda, et probleem kasvab, näitavad arvud. Kui mullu karistati roolis kõrvaliste asjadega tegelemise eest kuut inimest, siis tänavu on karistatuid juba 12.

Nii joobnuna rooli istumine kui ka roolis kõrvaliste asjadega tegelemine on seda tõsisem mure, et Saaremaal on tänavu juhtunud juba mitu surmaga lõppenud liiklusõnnetust. Põhjused on küll erinevad, kuid nende seas on olnud nii purjus juht kui ka nn kõrvalised asjad.

Üle ega ümber ei saa jaaniajal paraku lähisuhtevägivallast. “Võib-olla löömist ei ole enam nii palju, aga vaimset kontrollivat vägivalda on ja see on väga raske teema,” nentis Meelis Juhandi. Samuti pole vähe juhtumeid, kus alkoholitarvitamise järel minnakse riidu, läheb ka löömaks, pärast mida istutakse rooli. Nõnda põimuvad politsei murekohad omavahelgi. Mida pikemad pühad, seda rohkem. Sel aastal on pühad õnneks suhteliselt lühikesed.

Astu eemale

Vägivalla vältimiseks soovitab Juhandi sel, kel rusikas ikka sügeleb, lihtsalt eemale astuda. “Kes hullult tahab lüüa, selle jaoks muidugi soovitust pole, selle jaoks on vägivald norm ja siis on üsna keeruline öelda, mis ta tegema peab,” arutles Juhandi.

Kui vägivald tundub normaalne, siis on lahenduseks viharavi, mille üks soovitus muide kõlabki, et kui olukord ajab nii närvi, et silme eest läheb mustaks, siis mine lihtsalt ära. “Muidugi mitte rooli, aga mine kodust välja, kõnni probleemi juurest eemale,” soovitas Juhandi. Rahuned maha, tule tagasi.

Iseasi on, et kui lähed minema, siis ära hakka vihast teistele veelgi suuremat muret tekitama – ära jää kadunuks. Ning kui tüli või suurema peo järel avastad, et kaaslane on kadunud, ei pea ootama 48 tundi, et teda otsima asuda. Tõsise mure korral on kohe politsei abil otsima asumine põhjendatud. Sama lugu on, kui kaduma läheb laps. Siis tulebki kohe otsida. Märkamine ja sellest teada andmine on nii siinkohal kui ka liigse alkoholi tarvitamise ja vägivalla korral vältimatud märksõnad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 281 korda, sh täna 1)