Ei saa mitte vaiki olla

Joonistus ANDRUS PEEGEL

“Täna, 22. juunil 2018. aastal (21. sajandil), kirjutan Eesti Vabariigi otsustajatele ja vastutajatele,” alustab oma avalikku kirja Ruth Keskpaik, ettevõtja Ruhnu saarelt. “Palun selgitage mulle, kuidas on koostatud hange laevaliini operaatori leidmiseks, mille tulemusena mitte keegi ei vastuta mitte millegi eest. Kui laev on katki, siis ühendust ei ole. See tähendab, et ei ole ka piima ja leiba.”

Ruhnu saar on üks pisike täpp Liivi lahes, kuid ta on siiski osa meie Eesti Vabariigist. Meie side Mandri-Eestiga on elus püsimiseks möödapääsmatult vajalik. Lühikesel suvehooajal toovad saarele tulevad külalised meile võimaluse talvel ellu jääda. Kogu kaup tuleb mandrilt – nii leib ja piim kui ka ehitusmaterjalid ja muu eluks hädatarvilik. Novembrist mai alguseni hoiab seda elutähtsat sidet väike kaheksakohaline lennuk. Mai algusest novembri lõpuni toob meile elu reisikiirkatamaraan Runö. Talvisel hooajal ei ole võimalik peale poekauba ja posti suurt midagi vedada. Kogu aastaks tarvilik tuleb transportida Runöga. Kuid kaubast palju-palju tähtsam on inimene. Nii oma kui ka külaline.

Rikked esimesel reisil

Runö on tellitud spetsiaalselt Ruhnu liini teenindamiseks. Laev teeb reise nii Pärnust, Munalaiust kui ka Roomassaarest. Varasematelgi aastatel on laev tehniliste rikete tõttu rivist väljas olnud. Enamasti on esimesed rikked tekkinud kaks kuni kolm kuud pärast navigatsioonihooaja algust.

Sel aastal aga on teisiti. Esimesed rikked tekkisid laeval juba esimesel reisil, mis toimus 1. mail! Enne seda oli laev kogu talv olnud kuivdokis Nasval, kusjuures laevale tehti väidetavalt ca 30 000 euro ulatuses parendus- ja remonttöid.

Täna, teinud pärast mitmepäevast Ruhnus tormivarjus olemist (neljapäeval toimus siiski graafikujärgne sõit Roomassaare sadamasse ja tagasi) edukalt reisi Ringsu sadamast Pärnusse, startis Runö kell 18 tagasi Ruhnu poole. Laev oli rahvast täis. Sõna otseses mõttes. Tagasi koju tulid omad, Ruhnu jaanitulele kohalike sõbrad, sugulased ja külalised. Poodi tuli kaup, saabuma pidi post. Ilm oli tuuline ja laine päris korralik. Laev sõitis Ruhnu poole ca 3 tundi ja 15 minutit. Suurem osa inimestest oksendas ja kannatas tõsiselt merehaiguse käes. Ning siis selgus, et laeva mootoris on rike ning laev keeras otsa ümber ja suundus tagasi Pärnusse!

Palun selgitage mulle, kuidas on võimalik, et värskelt remonditud laev ei vasta meie meresõidutingimustele. Ja palun mitte veeretada süüd laeva meeskonnale, kes on oma ennastsalgavusega lausa medalid välja teeninud! Kuid nii, nagu ei ole võimalik istuda ühe jalaga taburetil, ei ole võimalik ka tehniliselt meie vetele mitte vastavat laeva juhtida.

Palun selgitage mulle, kuidas on koostatud hange laevaliini operaatori leidmiseks, mille tulemusena mitte keegi ei vastuta mitte millegi eest. Kui laev on katki, siis ühendust ei ole. See tähendab, et ei ole ka piima ja leiba. Palun selgitage mulle, mida peavad tegema laeva reisijad, kes jõuavad täiesti läbivintsutatuna öösel tagasi Pärnusse. Kihnu Veeteede teenindajal lõppes täna tööpäev kell 14. Kuidas need inimesed, kes ei ole laevale tulnud isikliku autoga, koju saavad?

Minister tuli kopteriga

Palun selgitage laeval kuus tundi oksendanud lastele, miks nad peavad öösel Pärnus ööbimiskohta otsima. Palun leidke lahendus järjest võimatumaks muutuvale olukorrale. Me ei ela ju ometigi enam 19. sajandil?

Saarel elamine on privileeg, enamasti on inimesed siin sitked ja kannatlikud. Tänulikud selle keskkonna ja eluviisi eest, õnnelikud ja rahulikud. Aga kusagil on ikkagi piir.

Täna (22. juunil – toim) külastas saart riigihalduse minister härra Janek Mäggi. Minister koos saatjaskonnaga saabus saarele helikopteriga. Riigihalduse ministri vastutusvaldkondade hulka kuulub muu hulgas riigihangete ja riigivaraga seotud tegevus ning regionaalhalduse ja regionaalarengu kavandamine ja koordineerimine.

Võib-olla võiks järgmine kord tulles helikopterisse ka paar kasti piima ja leiba peale laadida, siinsete inimeste jaoks on need kaubad praegu kulla hinnaga. Regionaalarengu jätkumise seisukohalt lausa asendamatud. Võib-olla võiks saatjaskonna asemel saarele tuua mandril kojusaamist ootavad lapsed? Vaikimine oleks vale.


KOMMENTAAR: Palume reisijatelt vabandust

Andres Laasma, Kihnu Veeteede juhataja:

See, et Runö rikke tõttu ei pääsenud inimesed Ruhnu, on väga piinlik juhtum ning ka meie jaoks väga halb üllatus väga halval ajal. Selles osas, et me ei suutnud kohe lahendada reisijate majutuse ja transpordiga seotud küsimusi, ei jää mul midagi muud üle kui piinlikkust tunda ja reisijatelt vabandust paluda.

Paraku töötab meie klienditeeninduse telefon tööpäevadel kell 9–17 ning pühade ajal lühemalt. Kui teenindaja töötanuks ka kella 17-ni, poleks see antud juhtumi puhul enam tähtsust omanud, sest see toimus õhtul märksa hiljem. Runö puhul on suure tõenäosusega tegemist peamasina tõsise rikkega.

Selliseid asju ei ole võimalik kunagi ette näha, ükspuha kui hästi laeva hooldada. Kuna masina sisse ei näe enne, kui see on laevast täielikult demonteeritud ja toimetatud Tallinna remonditöökotta, selgub, mis ja miks juhtus, loodetavasti selle nädala teises pooles.

Praegu on meie hoolduspartnerid meile öelnud, et peame arvestama kindlasti vähemalt kahe-kolme nädala pikkuse remondiperioodiga. Seniks – et mingisugunegi liiklus Ruhnu vahet saaks toimuda – on meil ametlik asenduslaev parvlaev Amalie, mis juba alustas reisidega.

Kuna Amalie sõidukiirus on aga väike ja laev ilmastikutundlik, siis 7-8tunnised reisid Pärnu suunal on mittemereinimesele ränk katsumus. Seepärast toimub Runö remondiperioodil ühendus Ruhnuga ainult Roomassaare kaudu ja ilusa ilmaga. Kui lõplik logistiline plaan on välja töötatud, paneme välja ka täpse sõidugraafiku. See on parim, mis praeguses teha saame.


Minister: olen Ruhnu laevaliikluse probleemidega kursis

Riigihalduse minister Janek Mäggi ütles Õhtulehele, et on väikesaare laevaliikluse probleemiga hästi kursis.

“Meie sattusime sinna helikopteriga ainult sellel põhjusel, et samal ajal oli politsei- ja piirivalveameti patrullreid ja nad võtsid meid lihtsalt kaasa. Me oleks Ruhnu tahtnud igal juhul minna.” Minister märkis, et õhutranspordiga säästeti isegi raha, sest muidu oleks PPA helikopter lennanud saarele tühjade kohtadega.

Mäggi rääkis, et Ruhnu probleemide juur on asjaolu, et saar asub Mandri-Eestist väga-väga kaugel ja seal elab vähe inimesi. “Riigis on hästi suur probleem see, et me peame alati valima selle kõige säästlikuma lahenduse, mis iseenesest on õige. Teisest küljest, alati see säästlik ei pruugi olla kõige töökindlam ja mugavam.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 344 korda, sh täna 1)