Õiguskantsler: vallal polnud õigus (11)


Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on Saaremaa vallavalitsus talitanud valesti, pidades lastele elukohajärgse kooli määramisel olulisimaks elukoha lähedust koolile.

“Vallavalitsusel ei ole õigust kooli määramisel alati eelistada üht kriteeriumi,” kirjutas Madise vastuseks abivallavanem Helle Kahmile. Tema sõnul peab kohalik omavalitsus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi lapse elukohajärgse kooli määramisel kindlasti arvestama kaht kriteeriumi: lapse elukoha lähedus koolile ja pere teiste laste õppimine samas koolis. “Seadus ei määra, kumb neist kahest kriteeriumist on olulisem, mis tähendab, et mõlemad on võrdse tähtsusega,” märkis Madise.

Tähtsaim on jalgsitee

28. mail saadetud kirjas küsis Kahm õiguskantslerilt, kas Saaremaa vallavalitsus on tegutsenud kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ning Saaremaa vallavalitsuse 6. märtsi määrusega “Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord”, kui võttis lapsele elukohajärgse kooli määramisel esmaseks kriteeriumiks lapse elukoha läheduse koolile (ehk jalgsitee pikkuse). Samas kirjas selgitas Kahm, et kui koolis peaks olema pärast selle kriteeriumi rakendamist veel vabu kohti, arvestab vald koolikoha määramisel ka pere teiste laste õppimist samas koolis.

Õiguskantsleri sõnul tuleb “iga juhtumit käsitleda eraldi, arvestades kriteeriume ja asjaolusid kogumis”. Madise lisas, et mõlema kriteeriumiga oleks arvestatud maksimaalselt, kui koolikoha saavad need lapsed, kes elavad kooli lähedal ja kelle õed või vennad juba käivad samas koolis.

“Samas ei tähenda elukoha lähedus tingimata seda, et alati tuleb eelistada last, kelle elukoht on koolile vahemaad arvestades kõige lähemal,” kirjutas Madise. “Näiteks võib olla vaja eelistada last, kes elab küll teistega võrreldes kaugemal, ent kellele on konkreetne kool lähim kool. Vastasel juhul polekski kaugemal elaval lapsel võimalust lähimasse (või ka läheduselt järgmisse) kooli saada. Pole ka välistatud, et mõnikord tuleb eelistada kooli lähedal elavat toevajadusega last teisele lapsele, kes elab samuti kooli lähedal ja kelle pere teine laps juba käib selles koolis.”

Madise viitas, et seadusest tulenevalt on koolikoha määramine kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb silmas pidada õigusaktidega sätestatud reegleid, ent lõppastmes teeb valla- või linnavalitsus otsuse kõiki konkreetseid asjaolusid kaaludes.

“Milline kaal ühele või teisele kriteeriumile anda, sõltub olukorrast,” kirjutas Madise. “Tähtis on see, et õigusaktidega ettenähtud nõuete rakendamine oleks inimestele arusaadav, läbipaistev ja põhjendatud.”

KG on popim

Õiguskantsleri sõnul võib kohaliku omavalitsuse kehtestatud kriteeriume – näiteks Saaremaa vallavalitsuse määruses sätestatud  kriteeriumi, et lapsevanem töötab samas koolis – arvesse võtta alles pärast seda, kui seaduses sätestatud nõuded on täidetud.

Probleem koolikohtadega kerkis päevakorrale pärast seda, kui Kuressaare gümnaasiumisse soovis õppima asuda 36 last rohkem, kui kooli õppekohtade arv seda võimaldab. Vallavalitsuse palvele kaaluda esimeste klasside täitumuse suurendamist seadusega fikseeritud 24-lt lapselt 26-ni, vastas KG hoolekogu eitavalt.

“Arvestades koolimajas valitsevat üldist suurt ruumipuudust ei ole ka täiendava esimese klassi avamine KG-s võimalik ega ka mõistlik oludes, kus teistes koolimajades on ruum olemas,” ütles üldharidusnõunik Õilme Salumäe. 


KOMMENTAAR: Seadus ei eelista üht kriteeriumi teisele

Seadusest tulenevalt on elukohajärgse kooli määramise kriteeriumid reastatud: lapse elukoht rahvastikuregistri andmetel, teine kriteerium – lapse õde või vend õpib juba samas koolis, kolmas kriteerium – lapse vanemad töötavad selles koolis ja neljas kriteerium – lapsevanema eelistus.

Õiguskantsler Ülle Madise viitas oma vastuses, et valla- või linnavalitsus peab lapse elukohajärgse kooli määramisel kindlasti arvestama kahte kriteeriumi: lapse elukoha lähedust koolile ja pere teiste laste õppimist samas koolis. Seadus ei määra, kumb kahest kriteeriumist on olulisem ehk et mõlemad on võrdsed. Ehk siinkohal on ka vastus meil kõige enam vaidlustamist leidnud küsimusele, kas õdede-vendade õppimine soovitud koolis on ainsana piisav elukohajärgse kooli määramiseks.

Õiguskantsler rõhutab oma kirjas ka seda, et seadusest tulenevalt on koolikoha määramine valla- või linnavalitsuse kaalutlusotsus, mis tehakse õpilaspõhiselt iga lapse kohta eraldi. Vallavalitsus tegi elukohajärgse kooli määramise otsused kogumis, lähtudes õppekohtade koolidevahelisest jaotusest, arvestades nii rahvastikuregistri järgset elukohta kui ka õdede-vendade varasemat õppimist, mis praktikas tähendas paraku seda, et kõigi esimesi eelistusi polnud võimalik rahuldada.

Õilme Salumäe

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 811 korda, sh täna 1)