Mitmekordsele malemeistrile Leino Lemberile avati pink

Leino Lemberi mälestuspingil on istet võtnud (vasakult) malemeistri abikaasa Selma Lember, Saare maakonna maleelu eestvedaja, Leino sõber Juuno Jalakas, Leino tütar Ülle Tiit, tema tütar Krista Hallik oma tütre Adeelega. Seisavad Leino tütrepoeg Sander Tiit ja väimees (Ülle abikaasa) Kaido Tiit. Foto: KARL HALLIK

Täna on 80. sünniaastapäev viiekordsel Eesti pimedate malemeistril ja 35 aastat tagasi Saare maakonna malemeistriks tulnud Leino Lembril. Pühapäeval, 17. juunil avati Eesti ja Saaremaa maleajalukku sügava jälje jätnud mehe auks tema sünnikodus Kirderanna külas Kustu talus mälestuspink.

Sõpra ja konkurenti malelaua taga meenutas Saaremaa maleelu eestvedaja Juuno Jalakas, öeldes, et meie keskelt neli aastat tagasi 26. oktoobril taevastele radadele lahkunud mõttesportlane tegeles nii male kui ka kabega järjepidevalt 65 aastat. Kaks korda esindas ta Eestit pimedate maleolümpial, andes endast parima 1996. aastal Brasiilias ja 18 aastat tagasi Poolas. Oma elu jooksul külastas malemeister 16 välisriiki.

Hulgaliselt auhindu võitis ta kohalikel male- ja kabevõistlustel. Leino Lember oli ka innukas maleülesannete lahendaja, kellele meeldis pead murda raskemate, kolmekäiguliste ülesannete kallal.
Leino tütar Ülle ja tema abikaasa Kaido, kelle idee kohaselt pink isa sünnikoju paigaldati, sõnul on pere kohus seda kohta järgmistele põlvkondadele hoida.

Leino kaotas nägemise seitsmeaastaselt, kui tuppa toodud lõhkekeha tädipoja käes plahvatas.

Kümme aastat tagasi ütles Leino Saarte Häälele (21.06.2008): “Kabe ja male on mulle andnud väga palju, see on rehabiliteerimises oluline aste. Kui sa mängid suures saalis, võitled mees mehega, siis ei ole seal pimedusest enam juttu.”

Malemeistri abikaasa Selma meenutas, et mees pühendas ka kodus lauamängudele palju aega. “Male ja kabe olid tema jaoks peale pere väga tähtsad. Ta oli väga hea abikaasa, isa ja vanaisa” rõhutas Selma Lember.

Teada-tuntud oma küla meest, tema lapsepõlve- ja töömeheaastaid meenutasid hea sõnaga külainimesed.
Pärast pingi avamist asetati sellele malelaud ja nõnda mälestati Rannakülast (Kirderanna endine nimi) sirgunud malemeistrit väikese turniiriga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 447 korda, sh täna 1)