Pautsi Muhumaast pajatav teos kütab kirgi (9)

Muhus elava kirjaniku Katrin Pautsi värskeima raamatu “Minu Muhumaa” kohta ilmus Eesti Päevalehes arvustus, milles leitakse, et raamatu autor kirjeldab muhulasi kui õelaid, ebainimlikke tagaseljarääkijaid.

Arvustuse “”Minu Muhumaa”. Raamat, mis ei peaks olema täis intriige” Muhus kasvanud autor Pille Saks tõdeb, et kolmandik raamatust keskendub sellele, kui raske on Pautsil muhulastega koos Muhus elada. “Kõige halva juures ei loe aga raamatust kuidagi välja, et see teda häiriks või kurvastaks. Nii et kokkuvõttes pole elul Muhus justkui väga vigagi?” Veel on Saks välja toonud, et ka Muhu saare külalised ei paista olevat Pautsi soosingus: “Juba tundus, et negatiivne on möödas ja lugeja saab hea tunde, mis kutsuks ehk tedagi saart külastama. Aga kohe mõistsin: just nimelt seda autor ei taha. Turistid ei ole tema lemmikud.”

Pille Saksa oma nägemus Muhumaast ja sealsetest inimestest on kardinaalselt erinev: “Muhu saarel üleskasvanuna ja seal parima võimaliku lapsepõlve veetnuna olen nimelt paiga suur fänn. Räägin sageli õhinal, kui mõnus seal on, kui toredad on inimesed, kui ilus loodus.”

Arvustusele vastulause üllitanud Pauts leiab aga, et säärane arvustus pigem tõestab tema mõtet: “Seda olingi oodanud, seesugust kinnitust, et tegin raamatule võõraviha-fookust valides õige otsuse.” Ta lisab, et Muhumaast on ka teistsuguseid nägemusi, mis ei ühti “kirjutamata reeglites kokku lepitud “õige” ettekujutusega.”

Sarnase tagasiside võimalikkust ennustas Katrin Pauts ka ise ette. Vahetult enne raamatu avaldamist märkis ta Saarte Hääle veergudel, et osa muhulasi võib ärritada raamatu fookus. Vihje konfliktile võib leida ka juba teose tutvustusest: “/…/ Muhus loeb, kas naine on võimeline endale ise rahvarõivad tikkima ja õigel viisil hapurokka valmistama. Ma ei ole. Ja see määrabki kõik.”

Saarte Häälele ütles Pauts, et igaühel on õigus loetust aru saada nii, nagu ta soovib. Samas märkis ta, et kui raamatusarja nimi algab sõnaga “Minu”, peaks kõik selge olema: “Tegemist on minu nägemusega, millele saab kõrvale panna enda omi, aga seada kahtluse alla, mida mina võin kirjutada ja arvata omaenda Muhumaast, on ülimalt totter.”

Küsimusele, miks ta kõigest hoolimata on otsustanud Muhus elada, vastas kirjanik nii: “Mu kodu on siin. Inimestega puutun vähe kokku, see jäi kõik minevikku – kooliaeg on õnneks läbi. Koht on ju ilus ja see siin on mu isakodu. Kui siin kurtide kõrvadega ringi käia, pole saarel ju häda.”

Pautsi sõnul on talle positiivset tagasisidet andnud inimesed Hiiumaalt, kes ise sarnastest teemadest kirjutada ei julgeks.

Kultuuritoimetus

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 963 korda, sh täna 1)