Saarlaste eksamitulemused ületasid riigi keskmist (24)

BRITA LAHT tunnistab, et kuna ei ole end inglise keeles tugevaks pidanud, oli tulemus, 97 punkti, tema jaoks üllatus.
Foto: ALLAN MEHIK

Maakonna kahe suurema kooli lõpetanud noorte peale saavutas parima riigieksami tulemuse, 100 punkti, Kaupo Humal Saaremaa ühisgümnaasiumist

Saaremaa ühisgümnaasiumi direktori Viljar Aro andmeil eesti keeles küll keegi nüüd juba  värsketest vilistlastest üle 90 punkti ei saanud, aga kooli keskmise, 70,5 punktiga ületasid nad  tunduvalt riigi keskmist punktisummat 62,2.

Veelgi paremad olid möödunud nädalal SÜG-i lõpetanud noored 87,8 punktiga inglise keeles. Riigi keskmine oli tänavu 74,7. 90 või rohkem punkti kogus inglise keele eksamil lausa 37 noort. Kaupo Humala teadmisi hinnati 100 punkti vääriliseks. Emilia Rozenkron sai 99 punkti, Silver Spitsõn 98, Kadi Riin Tanila 98, Mari Tiitson 98, Brita Laht 97, Ketlin Mäeorg 97, Airike Kapp 96, Oskar Kirs 96, Karl Viik 96.

Direktori sõnul ületas lennu matemaatikaeksami keskmine – 72,5 – mäekõrguselt riigi keskmist, 47 punkti. Mari Tiitson sai 99 punkti, Brita Laht 98, Karel Äär 98, Karl Kustav Kuning 97, Karl Viik 97 ja Reio Pihlak 95.

Keelepraktika tuleb kasuks

“Eksam oli üllatavalt lihtne, eriti võrreldes eelmiste aastate omadega,” leidis 100 punkti kogunud Kaupo Humal. “Enne eksamit ma sadat punkti küll ei oodanud, aga pärast seda oli tunne, et maksimum võib ära tulla küll. Tulemust teada saades oli mul üsna hea meel.”

Kaupo ei leia, et valdab inglise keelt sama hästi kui emakeelt, ent möönab, et “üsna head suhted” on tal inglise keelega küll. “Põhikoolis käisin Leisis, kust sain väga tugeva põhja,” märkis noormees.

Kaupo on oma sõnul saanud ka üsna palju keelepraktikat, näiteks osalenud erinevates programmides nii Saksamaal, Belgias kui ka Ameerikas. “Viimasest saadud tuttavatega käib tihe suhtlus siiamaani,” lausus Humal. “Samuti on üks mu lähikondlane rootslane, kellega suhtleme inglise keeles.”

“Inglise keele eksam oli kergem, kui ma arvasin,” ütles Brita Laht, lisades, et erinevalt eelmiste aastate eksamitest oli kuulamise osa hästi arusaadav.

“Grammatika pärast põdesin kõige rohkem, kuid ausalt öeldes läksin ma eksamile suhteliselt ükskõikselt, kuna ülikooli kandideerimiseks ei ole mul seda tulemust vaja,” rääkis Laht.

Brita hinnangul olid inglise keele tunnid gümnaasiumis aga väga meeleolukad. “Õppimise tegid kergemaks – või kohati ka raskemaks – head naljad, mille üle sai vahel koos klassikaaslaste ja õpetajaga kena viis minutit naerda,” lausus Laht. “Marju Roberts on kõige vahvam õpetaja, keda ma tean, ning talle võlgnen tänu hea eksamitulemuse ning kõhulihaste – mida treenisime tunnis naerdes – eest.”

Kindel tunne ei petnud

Laht valis nn laia matemaatika eksami. “Eksam ei olnud midagi ületamatut,” leidis ta, lisades, et ülesanded olid oodatud teemadel ja ettevalmistus tänu õpetaja Anu Ausmehele väga hea. “Eksamile minnes oli kindel tunne ja sealt ära tulles samuti,” märkis Laht. “Sisetunne ei vedanudki alt, sain tulemuse, millega olen väga rahul. Ma ei saa siiski mainimata jätta oma põhikooli matemaatikaõpetajat Kaidi Rannaäärt, kes õpetas mind matemaatiliselt mõtlema, temalgi on suur roll selles 98 punktis.”

Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Variku sõnul oli KG õpilaste keskmine eksamitulemus eesti keeles 59,8 punkti, inglise keeles 78,8, matemaatikas aga 42,2 punkti.

“Eksamite infosüsteem näitab keskmise tulemuse laial ja kitsal matemaatikal koondarvestuses,” selgitas Varik.

Ta tõdes, et tänavuse parima riigieksamitulemuse eest hoolitsesid 11. klassi õpilased: 15 inglise keele eksami sooritanud üheteistmendiku keskmine tulemus on 93,5 punkti.

Abiturientidest olid parimad tulemused Maria Vera Pšenitšnajal: eesti keeles 90 punkti, inglise keeles 95 punkti, matemaatikas 85 punkti.

Kõrgeimaks individuaalseks punktisummaks jäi inglise keele eksami 97 punkti, mille saavutasid Agnes Paju, Hanna Ess ja Mesike Tõrv.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 283 korda, sh täna 1)