Teravama tähelepanu all: lööjad ja purjus juhid (2)

“Politsei ja prokuratuuri tänavused eesmärgid pole suunatud suuremale karistamisele, vaid abistamisele, millega vähendada kuritegevuse taset,” kirjutab Saaremaa prokurör Rainer Amur. “Sellisel moel saame tagada ohutuma kogukonna.”

Iga aasta alguses lepivad politsei ja prokuratuur kokku eesmärkides, milliste kuritegude tõkestamisele pööratakse sel aastal rohkem tähelepanu. Selleks hinnatakse kogukonnas esinevaid probleeme tervikuna ja valitakse prioriteedid, millele politsei ja prokuratuur rohkem oma ressursse suunavad. Tegemist on teadliku valikuga valdkondades, milles kuritegevuse tase on kõrgem ja mis puudutavad kogukonda kõige rohkem.

Tänavuse aasta eesmärgid on uus lähenemine kahe kuriteoliigi, perevägivalla ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise menetlemisele. Aastast aastasse on just neid kuritegusid Saare maakonnas toime pandud kõige rohkem. 2018. aasta esimese viie kuuga on tabatud 24 joobes juhti ja registreeritud 52 vägivallakuritegu. Mullu samal perioodil näitab statistika samuti 24 joobes juhtimist, kuid vägivallakuritegusid oli 28 ehk peaaegu poole vähem.

Muutus vägivaldseks joobnuna

Prokuratuur tervitab perevägivallaasjades kuritegude registreerimise arvu tõusu, sest see näitab, et üha rohkem seni varjatud juhtumeid on jõudnud politseinikeni. Ohvrisõbralikum menetlus on kasvatanud usaldust politsei ja prokuratuuri vastu ning toob politseinikeni üha rohkem perevägivalla juhtumeid. Otsime järjest enam ka võimalusi, kuidas vägivallatsejat karistamise kõrval tema probleemide algpõhjustega tegelema suunata.

Aprillis jõustus prokuratuuri ja süüdistatava vahel sõlmitud kokkulepe, mis karistas 42-aastast Mariust õe kallal vägivalla tarvitamise eest aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Mees on löönud või kägistanud oma õde sel aastal kolmel korral ning ühel korral möödunud aasta detsembris.

Kõigi juhtumite kirjelduses hakkas silma ühine joon: vend muutus vägivaldseks, kui oli alkoholijoobes. See pole kergendav asjaolu, kuid annab kätte võtme, kuidas edasisest vägivallast hoiduda. Marius ei pea vanglasse minema, kui täidab kahe aasta pikkuse katseaja jooksul korralikult kriminaalhoolduse tingimusi: läheb vabatahtlikult alkoholismiravile ja osaleb sotsiaalprogrammis “Pere- ja lähisuhtevägivalla vähendamine”. Järgmine enesevalitsuse kaotus võib tähendada juba vanglakaristuse täitmisele pööramist.

Viis juhti alkoholismiravile

Ka joobes juhtimiste asjades oleme hakanud senisest rohkem tegelema probleemi enda – alkoholisõltuvusega. Kui mullu saadeti prokuratuurist eranditult kõik kriminaalses joobes vahelejäänud juhid kohtusse, siis tänavu oleme alustanud pilootprojektidega, mille käigus püüame erandkorras eksijaid nende alkoholiprobleemiga aidata.

Kindlasti ei tähenda see aga leebust joobes juhtide suhtes, sest juba teistkordne joobes juhtimine viib rikkuja kindlalt kohtusse ja trellide taha.

29-aastane Martin jäi 21. detsembril Kuressaares politseile vahele kriminaalses joobes Et registrist vaatas kolme aasta tagusest ajast vastu täpselt samasugune rikkumine, konfiskeeris kohus jaanuari esimestel päevadel tema auto, võttis noormehelt juhiloa ja saatis ta kuuks ajaks vanglasse. Karistust kannab Martin praegugi, sest lisaks ärakantud ühele kuule ähvardab teda aasta ja kaheksa kuu pikkuse katseaja tingimuste rikkumise korral veel 11 kuud vangistust. Kogu katseaja vältel peab ta olema kaine ja valmis suvalisel hetkel saabuva kriminaalhooldaja alkomeetrisse puhuma.

Viis tänavu Saaremaal roolist purjus peaga tabatud inimest on aga saanud teise võimaluse ning kohtu asemel saatsime nad alkoholismiravile ja KOJU – liiklusprogrammi Korralik Juht.

Uue suuna eesmärk on pikemas perspektiivis oluliselt vähendada joobes juhtimiste arvu.

Eesmärgid pole suunatud suuremale karistamisele, vaid abistamisele, millega vähendada kuritegevuse taset. Sellisel moel saame tagada ohutuma kogukonna.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 421 korda, sh täna 1)