VASTULAUSE:  Konkurents olgu õiglane (3)

“Kuna Saarte Hääle uudises “Keskkonnainspektsioon läks sõtta saarlaste mõrdadega” on jäänud mitmed olulised momendid lahti rääkimata, täpsustame ja räägime ka tausta,” kirjutab keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.

Keskkonnainspektsioon ja politsei korraldasid mais Väinamerel suure kontrollreidi, mille käigus kontrolliti ja kaardistati kõik kontrollimise ajal Väinameres püügil olnud püügivahendid. Kontroll hõlmas Läänemaa rannikut, Hiiu- ja Saaremaa ümbrust ning Pärnumaa rannikuala. Ühisoperatsiooni eesmärk oli kontrollida eelkõige püügivahendite ehitust, silmasuurust ja vahekaugusi, samuti jälgiti püügivahendite tähistust-märgistust.

Kokku tehti 355 kontrollitoimingut, sh kontrolliti Saaremaa rannikuvetes 164 püügivahendit. Selgus, et 21 mõrra ehitus ei vastanud kalapüügieeskirjas toodud nõuetele. Jutt on eeskätt ääremõrdadest. Valdava osa püünistega olid asjad korras, probleem puudutab väikest osa kontrollitud püünistest.

Probleemsete püüniste omanikega võeti ühendust ja neile selgitati, et püünised tuleb nõuetega vastavusse viia või püügilt eemaldada. Kohest püügilt eemaldamise käsku ei antud, küsiti kalurite arvamust, millal nad jõuavad püünised nõuetega vastavusse viia. Enamik kalureist, ka Sander Laid, vastas, et viivad mõrrad nõuetega vastavusse. Samas ütles Laid, et jätkab võitlust selle nimel, et seadust muuta, st et püüniste ehitus jääks samaks. Praegune probleemitõstatus ongi selgelt võitlus seaduse muutmise nimel.

Keskkonnainspektsiooni pädevuses ei ole seadust muuta, inspektsioon on järelevalveasutus. Kui seaduse muutmiseks on mõistlik põhjendus ja alus, oleme kindlasti muutmise poolt. Seni tuleb aga järgida kehtivat seadust.

Praegu on teadlastel käsil katsepüügid, mille alusel tehakse otsus, kas muudatust on vaja või mitte. Kahe kuu pärast peaks lõppema üks teadusuuringute etapp, kuid see ei tähenda, et sellest hetkest muutub ka seadus. Nähtavasti peab Heino Vipp silmas seda tähtaega. Väide, et keskkonnainspektsiooniga on komisjoni töö lõpetamiseni mingi kokkulepe sõlmitud, ei vasta tõele.

Mis puudutab väidet, et kaluritele tulid nõuded mõrdade osas ootamatult, siis nii see kindlasti ei olnud. Veel enne püügihooaja algust, 13. aprillil toimus Nasval kalanduse teabekeskuse korraldatud infopäev, kus ühe punktina oli juttu mõrdade ehitusest. Kutse oli saadetud MTÜ-le Saarte Kalandus ja osavõtt arvestatav – osales ligi 40 kalurit. Viimasel paaril aastal on mõrdadest korduvalt juttu olnud. Mõrdade nõuetele mittevastavusega seoses on korraldusi antud ka varem, näiteks 2016. aasta oktoobris anti ühele kalapüügiloa omanikule (Saaremaal) korraldus viia nõuetega vastavusse kahe kariaiaga mõrd.

Kaluritele on saadetud haldusmenetluse alustamise teade, milles selgitatakse, milliste nõuete vastu on eksitud ja milles palutakse kaluritel esitada omapoolsed seisukohad, kuidas ja milliseks tähtajaks on kavas mõrd püügilt eemaldada või viia kooskõlla kalapüügieeskirja § 7 lg 2 punktis 1 sätestatuga. (NB! Selgitatakse ja küsitakse, kuidas ja millal plaanitakse mittevastavused likvideerida, mitte ei antud korraldust mõrrad välja viia.)

Haldusmenetlus ei näe ette rahalist karistamist. Kui nõuetele mittevastavused kõrvaldatakse, siis süüteomenetlust ei järgne. Seadusega vastavusse viimiseks piisab enamikel juhtudest kas mingi püügivahendi osa eemaldamisest või pealt sulgemisest.

Miks peab kalapüügieeskirjas seatud nõudeid järgima, miks ei võiks igaüks püüda nii, nagu tema arvab? Kalavarud on ühine ressurss ja kui osa kaluritest üritab püüda ettenähtud nõudeid eirates, tähendab see ebaausat konkurentsi. Õiglase konkurentsi tagamiseks peavad kõik lähtuma kehtivatest normidest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 763 korda, sh täna 1)