–141: saarlasi suri tunduvalt rohkem, kui sündis (10)

OOTAVAD TÄPITABELILE TÄIENDUST: Ämmaemandad Marje Altrov (pildil vasakul) ja Jaanika Ränk (paremal) ning õde Jaana Kula (keskel) teavad, et iga laps on tähtis.
Foto: IRINA MÄGI

Möödunud aastal suri Saare maakonnas 141 inimest rohkem, kui sündis, maakonda kolis aga rohkem inimesi, kui asus elama mujale.

Statistikaameti andmeil sündis maakonda mullu 304 inimest, igavikku läks aga 445. Kui sündide arv oli mullu seitsme võrra tunamullusest suurem, siis surmi oli koguni 15 võrra rohkem kui ülemöödunud aastal.

“Selline on asjade loomulik jätk,” tõdes majandushuviline Aivar Sõrm. “Kui noorte osakaal ja arv jääb üha väiksemaks ja sündide arv ei kasva, vaid kahaneb, siis lõpptulemus ongi see, mida praegu näeme: vanemaid inimesi sureb eest palju rohkem ära, kui noori peale tuleb.”

Suurim oli negatiivne iive 2014. aastal, koguni –164. Toonane sündide arv oli ka kümnendi väikseim, kõigest 255. 2011. aastal seevastu nägi ilmavalgust selle kümnendi suurim arv lapsi, 354.

Ämmaemandad Marje Altrov ja Jaanika Ränk kinnitasid, et möödunud aasta polnud Kuressaare haiglas sündide arvu poolest aga mitte sugugi viimaste aastate viletsamate killast, hoopis vastupidi. “Õnneks hakkab sündide arv tasapisi taas kasvama,” ütles Ränk.

Seda näitab ka statistika. Kui tunamullu tuli Kuressaare haiglas ilmale 239 last, siis mullu 252.

Ämmaemandad avaldasid lootust, et tänavune sündide arv tuleb mullusest suurem – eilse seisuga oli kirjas 133 sündi.

Kuigi haiglas on päevi, mil ei sünni ainsatki last, leidub ka selliseid, mil ilmale tuleb kaks või isegi kolm beebit.

Tänavu 20. märtsil sündis haiglas aga koguni neli last.

Eile tuli ilmale üks pi­sitüdruk, oma pere kolmas laps.


Tulijaid rohkem kui ärakolijaid

Kogu Eesti loomulik iive oli möödunud aastal –1759 inimest. Ainsad maakonnad, kus see näitaja oli positiivne ehk sündide arv ületas surmade oma, olid Harjumaa (1207) ja Tartumaa (237). Koguni seitsmes maakonnas ületas loomulik iive –200 piiri, Ida-Virumaal oli see näitaja koguni –1155. Hiiumaal oli surmasid 41 võrra rohkem kui sünde.

Möödunud aastal asus Saare maakonda elama rohkem inimesi, kui siit välja rändas. Tulijaid oli 790, mujale asus aga 726 inimest. Kuna rändesaldo oli positiivne, on rahvastiku kahanemine loomuliku iibe näitajast väiksem, –76 inimest.

“Sellega, et rändesaldo on positiivne, ei tohiks end siiski petta lasta,” leidis Aivar Sõrm. “Maakonda sissekirjutuste arv kasvas küll jõudsalt, ent nii-öelda tulijatest on 2/3 suvesaarlased ja soodustuste pärast end maakonda sisse kirjutanud, mitte aga füüsiliselt siia kolinud inimesed.”

Statistikaameti andmeil elas möödunud aasta algul Saaremaal 33 307 inimest, aasta lõpus aga 33 231.

Sel kümnendil on rändesaldo plussis olnud vaid kolmel aastal, lisaks mullusele 2013. aastal (+6) ja 2014. aastal (+112). Suurim miinus oli aga 2012. aastal, –185. Toona lahkus mujale 650 inimest, sisse rändas aga 465.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 677 korda, sh täna 1)