Iseendale tööandjaks – vabadus ja enesedistsipliin

RISK JA VABADUS: Kai Hinnosaare kogemus näitab, et ette­võtjana tegutsemine annab küll vabaduse, kuid nõuab samas tugevat enesedistsipliini.
Foto: MAANUS MASING

Kui Kai Hinnosaar otsustas abikaasaga kahe aasta eest Muhusse kolida, oli tema jaoks selge, et kaheksast viieni ta enam kusagil tööl käia ei taha. Selle soovi elluviimiseks astus ta lihtsa sammu: hakkas ise endale tööandjaks.

Kai Hinnosaar kolis 2016 kevadel mehe ja kahe lapsega Muhusse Nurme külasse. “Muhusse kolides ei olnud meil siin ees mitte ühtki tuttavat, kuid see ei heidutanud meid seda olulist sammu tegemast,” meenutas ta paari aasta tagust olulist elumuudatust. “Aga kui metsade vahel elad, siis ei taha iga päev hommikust õhtuni autoga uhada. Seetõttu oli vaja leida teistsugune väljund. See oli hea fakti ette panemine, et midagi tuleb ette võtta ehk kuidas hakkama saada.”

Ei tahtnud end siduda

Kuna Kail on kaks väikest last, siis ei hakanud ta Saaremaal töökohta otsima, sest ei tahtnud end siduda tööga kaheksast viieni. “Teinekord on lapsed haiged, siis on probleem vaba päeva võtmisega ja kõik muu,” rääkis ta.

Et Kai abikaasa on ettevõtja ja saab teha kaugtööd, siis oli ka naise jaoks asi üsna lihtne – kus on internet ja arvuti, seal saab ka tööd teha. Ja naine võttis end töötuna arvele kindla eesmärgiga – teha ettevõte.

Töötukassa toel võttis ta täienduskoolitusi ja samal ajal käis ka alustava ettevõtja koolitusel. Koolitus lõppes jõuludeks, aastavahetuseks oli ka juba äriplaan valmis. “Kohe esimese korraga sain alustava ettevõtja toetuse, mis oli tore üllatus,” märkis Hinnosaar.

Koolituste läbimine ei olnud tema sõnul keeruline, sest motivatsioon oli väga kõrge. “Teadmine, et ma teen selle ära oma edasise heaolu nimel – see andis väga palju juurde,” nentis ta. “Päevad olid küll intensiivsed, palju töötamist ja kaasamõtlemist, aga tegelikult oli see hästi tore. Mina küll ei kahetse.”

Kai algne äriidee oli kinkekaartide ja pulmakutsete kujundamine, aga see kasvas üle positiivsete sõnumitega postkaartide tegemiseks, mille peale ta tegi ka äriplaani. Jooksvalt on aga lisandunud muid kujundustöid, printreklaame, veebikujundusi, mille järele on üsna suur nõudlus. Praegu õpib Kai Hinnosaar ka Kuressaare ametikoolis kujundusgraafiku erialal.

Töötukassa saab toetada

Aasta jooksul on töö hulk kasvanud. “Algul tegin vähem, olin ebakindlam, siis ei teatud ka nii palju. Aga mida rohkem ma teen ja toimetan, seda rohkem suusõnaline reklaam levib,” tõdes Hinnosaar, kellel on praegu kliente nii Saare- kui ka Muhumaal ja väina taga. “See ongi hea, et ma ei ole n-ö ühes kohas liiga kinni,” arvas ta.

“Iseendale tööandja olles saab ise planeerida, millal ja kui palju sa teed. Samas on see kahe otsaga asi ehk enesedistsipliin peab olema väga tugev. Muidu töid tähtajaks valmis ei saa,” võttis Kai Hinnosaar oma kogemuse kokku.

Töötukassa karjäärinõustaja Ursula Rahnik ütles, et töötukassa saab inimeste soovi iseendale töökoht luua ka rahaliselt toetada. Toetuse maksimummäär on praegu 4474 eurot. 2016. aastal taotles toetust 37 inimest, raha sai 21. Aastal 2017 oli avaldusi 53, toetuse saajaid 22.

“Tundub, et neid inimesi, kes julgevad ettevõtluse peale mõtelda, on järjest rohkem,” nentis Rahnik, kelle sõnul on siin ilmselt põhjuseks Saaremaa eripära ehk ümbritsev meri. Kui palgatöö mingil põhjusel otsa saab, siis sageli on mandrile siirdumisele ainus alternatiiv ise ettevõtlusega alustamine.

Kui ettevõtlusega alustamisest huvitatud töötu ei vasta toetuse saamise tingimustele, saab töötukassa toel omandada täiendavaid teadmisi ja läbida ettevõtluskoolituse. 160 tunni pikkuse koolituse käigus valmib ka äriplaan, mida on tarvis ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks.

“Ega toetusraha ikka kergekäeliselt ei anta,” sõnas Rahnik. “Äriplaan peab olema hästi koostatud ja jätkusuutlik.” Ehk siis ilusa udujutuga pole mõtet üritama minnagi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 645 korda, sh täna 1)