Kõik saab alguse mõttest (4)

KOHALIKUD PRAKTIKUD: Irina Tomingas, Helean Täht, Silja Õisnurm, Triin Truumees, Kaia Sink, Diana Õisnurm, Grete Pastak, Külli Loomann ja Inga Pusi.
Foto: facebook

“See, mida tunde pealt teen või ei tee, määrab tulemuse,” räägib neurolingvistilise programmeerimise (NLP) ehk lihtsamalt öelduna süsteemse mõtlemise alase eneseabipraktika koolitaja Külli Loomann.

Süsteemne mõtlemine tähendab tema sõnul, et muutus toimub mingis keskkonnas ja toob alati kaasa mingeid mõjusid. Alati on põhjus, tegevus ja taga­järg.

Külli Loomanni hinnangul on sõnal suur jõud. “On vahe, kas ütlen, et mul on probleemid, või ütlen, et elu annab mulle väljakutseid. Räägime ühest ja samast asjast, kuid kasutame selle väljendamiseks erinevaid sõnu. Et saame maailmas üldse toimetada, selleks on kindlad strateegiad,” selgitab ta.

Ei ela oma elu keeruliseks

Kõike seda on tema sõnul vaja, et elada oma elu lihtsamalt. NLP ongi nagu mõtteviis ja see, kuidas näha maailma. Loomanni sõnul on mõtteviisi aluseks mõistmine ja suur osa sellest on toimimine. Kuidas inimene saavutab midagi, mida ta ei ole otseselt saama läinud.

Neurolingvistilise programmeerimise kursustel käivad täiesti erinevate erialade inimesed, Kuressaares toimunud kursusel olid teiste hulgas raamatupidaja, massöör, firmaomanikud ja firmajuht. “Ükski ei ole pettunud ja kõik on kindlalt muutunud,” kinnitab Loomann.

“Tulemused on väga head,” kinnitab ka siin koolituse lõpetanud Kaia Sink. “Minu tegevus on palju mõtestatum, ma tean, kuidas mu aju täpselt töötab, oskan tegeleda foobiate, hirmude ja lapsepõlvetraumadega ning need ei häiri mind enam.”

Sink leiab, et kursus oli väga praktiline. Ta hindab oma aega väga ja kõik on läinud täiesti asja ette. “Olen saanud sealt endale väga palju, sest kui tead, kuidas aju töötab, siis oskad ka probleemidega targemalt tegeleda,” lausub ta. “Mul oli näiteks ämblikufoobia ja nüüd ei hakka ma enam nutma, kui neid näen,” tunnistab ta.

Sink teab nüüd oma sõnul võimalusi enese motiveerimiseks. Kui parasjagu on elus raskemad hetked, siis teab ta, mismoodi neist üle saada ja kuidas edasi minna. “On niipalju erinevaid tahke, kuidas teisi inimesi paremini mõista ja nende maailmast paremini aru saada,” nendib ta. “Kuna olen ise ema, siis on laste kasvatamisel väga suur argument see, et mitte põhjustada neile tahtmatult lapsepõlvetraumasid.”

Triin Truumees, kes samuti koolituse läbi tegi, räägib, et kuna oli NLP-st varem kuulnud ja see tekitas temas huvi, oli kursusel osalemine hea võimalus sellest niinimetatud mudelite mudelist rohkem teada saada.

“Kõige rohkem leiavad praktikas kasutamist probleemide lahendamine ja inimestega suhtlemine,” toob ta välja olulisemad punktid. “Püüan teadlikult küsida eesmärgipõhiseid küsimusi, et need annaksid mulle soovitud tulemuse. Sõnastan probleemi ümber väljakutseks ja “miks” asemel küsin “kuidas”,” selgitab ta.

See aitab Triinul ta enda sõnul olla orienteeritud eesmärgile, mitte probleemile. “Suhtlemise puhul hoian meeles, et pingelistes või ebameeldivates olukordades ei tohi ma silmi alla viia,” kirjeldab ta. Sellega avab ta oma sõnul oma tundelaeka ja olukord läheb veelgi emotsionaalsemaks. “Püsin silmadega kõrvade kõrgusel või vaatan üles ja seljatan ebameeldiva olukorra.”

Triin Truumehe sõnul on tegelikult ääretult põnev inimestega vesteldes jälgida nende silmi, sest silmade liikumine ei käi juhuslikult – iga silmaliigutus osutab kindlale neuroloogilisele protsessile.

Minu reaalsus on minu normaalsus

Need on mõned teadmised, mida ta igapäevaselt kasutab. “Tegelikult on sisse tallatud palju uusi kasulikke radu, milleni ilma NLP-d õppimata poleks nii kiiresti või üldse kunagi jõudnud,” tõdeb ta.

Et kõik on NLP teooria kohaselt mõtlemises kinni, toob Küll Loomann välja, et mõtlemise aluseks on uskumused. Kõik, mida nimetatakse tõekspidamisteks ja põhimõteteks, veendumusteks ja arvamusteks. Uskumused käivad koos väärtustega ehk sellega, mida elus hinnatakse.

“Kuressaares elab üle 13 000 inimese, siin on üle 13 000 reaalsuse ja need ei ole täpselt samad,” märgib koolitaja. “Kasulik on oma toimimiseks meeles pidada, et minu reaalsus on alati minu normaalsus. Mõista võib alati, aga ma ei pea nõustuma.”

Külli Loomanni sõnul võiks Saaremaa teha selliseks, nagu ütles Lennart Meri, kes soovitas leida Eestimaa Nokia, milleks võikski olla meie kodusaar.

“Me oleme väikesed, meil on ümber meri, mis annab teada, et elame saarel. Meile sa külla ei satu, ilma et merd ei ületaks. Kui meil oleks kriitiline mass süsteemselt mõtlevaid uuendusmeelseid inimesi, siis võiksime teha Saaremaast sellise paradiisi, et meie kõigi elu läheks paremaks. Kinnisvarahinnad tõuseksid ja kõik elaksid siin aastaringselt. Olen oma mõtteid kohalike ärimeestega jaganud ja saanud positiivset tagasisidet.”


Mida NLP “kõrvade vahel” teeb?

NLP tegeleb põhjuste mõistmise ja muutmisega. NLP tekitab muutused seal, kust asjad alguse saavad, meie “kõrvade vahel”.  NLP ei ütle, mis on õige või vale. NLP ütleb, kuidas on kasulik. NLP tegeleb asjadega alati süsteemselt, sest kõik on vastastikkuses mõjutuses.

NLP tekitatavad muutused

  • Mõistmisel avastad inimeste varjatud mõtlemisstruktuuri ja maailma nägemise viisi. Neid avastusi saad kasutada usaldusliku suhte loomiseks ja teistele enda mõistetavaks tegemisel.
  • Vaatlemisel näed ja kuuled inimeste sõnade taga olevat tegelikku tähendust. Avastad nende tõelised kavatsused ja motiivid. Sinuga vesteldes tunnevad inimesed, et neid on tõepoolest ära kuulatud.
  • Suhtlemisel tead, mida ja kuidas öelda, et eesmärgipärast mõju avaldada. Inimesed, kellega suhtled, saavad aru, mida sa räägid.
  • Seisundi juhtimisel omad olenemata situatsioonist täielikku kontrolli oma meeleolu, mõtete ja keha üle. Seeläbi saad valida situatsioonile sobivaima ressursirikka seisundi.
  • Eesmärgistamisel tead täpselt, mis on su eesmärk ja kavatsus. See võimaldab rakendada sobivaid ressursse ja soovitu tulemuslikult saavutada.

Neurolingvistiline programmeerimine

  • Neurolingvistiline programmeerimine (NLP) on üks psühhoteraapia ja eneseabi meetodeid.
  • NLP meetodit esitlesid Richard Bandler ja John Grinder 1973. aastal, kui mudelite ja põhimõtete võrgustikku, mis kirjeldasid meele (neuro-) ja keele (lingvistilisi) aspekte koos nende omavaheliste suhetega (programmeerimisega). Algselt iseloomustati seda meetodit, kui “terapeutilist maagiat” või “õpetust subjektiivse kogemuse struktuurist”.
  • Bandleri ja Grinderi kõrval oli kaastegev sotsiaalteadlane Gregory Bateson. Olulised osad neurolingvistilisest programmeerimisest saadi kolme psühhoterapeudi Virginia Satiri, Frederick Perlsi ja Milton Ericksoni meetodite jälgimisel ja kopeerimisel. 1980. aastatel tegi NLP populaarseks oma väitel seda kasutades koristajast miljonäriks saanud Anthony Robbins.
  • NLP on tänapäeval tuntud psühhoteraapiana, aga kasutusel ka juhtimiskoolitustel, eneseabikursustel jpm muudel aladel. Tuntud eestlastest on NLP meister-praktiseerija koolituse läbinud näiteks poliitik Laine Jänes. Eestis korraldab neurolingvistilise programmeerimise aastaseid väleõppekursusi Eesti NLP instituut.
  • NLP praktiseerijad omandavad uskumustena mitmeid oletusi, mis on suunatud efektiivsemale tulemuste saamisele vastavate tehnikate rakendamisel. Need oletused on praktiseerijatel sageli erinevalt sõnastatud ning kõik eeldused ei pruugi kõigil praktiseerijatel kattuda. “Kaart ei ole territoorium, mõnikord ka menüü ei ole lõuna.” – Alfred Korzybski tsitaat rõhutab NLP suunatust subjektiivsele kogemusele.
  • Iga käitumise taga on positiivne eesmärk – see eeldus pärineb Virginia Satirilt ja tähendab, et ükskõik millised inimese teod ka poleks, üritab ta tema käsutuses olevate ressurssidega saavutada mingit positiivset eesmärki.Läbikukkumist ei ole, on ainult tulemused – iga tulemus on võimalus oma käitumise muutmiseks, et muutuse tulemusena saavutada teistsugune tulemus.
  • Saamaks edaspidigi praegu saadavaid tulemusi, jätka selle tegemist, mida praegu teed. Saamaks teistsuguseid tulemusi, muuda oma käitumist, kuni saad soovitud tulemused.
  • Suhtlusakti tähenduseks on saadud reageering – sõnastab eelnenud kaks eeldust ümber suhtluse seisukohast.
  • Ei ole võimalik mitte suhelda – suhtlus toimub mitmetel tasanditel, nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt, samuti toimub suhtlus iseendaga ehk sisekõne.

Vikipedia

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 677 korda, sh täna 1)