Maaomanikud soovivad Saikla soo taastamisel lisauuringuid

Keskkonnaministeeriumi plaan taastada Saiklas mahajäetud turbatootmisalal looduslik soo on tekitanud kohalikel põllumeestel küsimusi ja nii soovitakse enne projekti teostamist lisauuringute tegemist.

Orissaare kultuurimajas toimunud kohtumisel, kus tutvustati Saikla soode taastamise projekti, ei olnud keegi otseselt vastu, kuid osa selle alaga piirnevate maade omanikke ei ole siiski veel plaanidega nõus ning soovivad täpsemaid selgitusi ja garantiisid, et ümberkujundused nende maid negatiivselt ei mõjuta.

“Kardetakse, et veetase tõuseb ja nende maad lähevad veel märjemaks,” rääkis RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi, lisades, et projekteerija lubas seletuskirja täiendada. “Aga projekt on ikkagi nii tehtud, et veetase ei tõuse ja pinnavee pealevoolamine väheneb, sest raba ise imeb vett sisse. Riigimaal olevad kraavid, mis on vanasti kaevatud turba kaevandamise eesmärgil, aetakse kinni, mets raadatakse ja ehitatakse madalad paisud, et vesi kõrvale juhtida.”

Omanikud mõistavad

Maaomanike esindaja Kristjan Moora ütles, et projekti eesmärk on kõigile väga arusaadav.

“Euroopa Liit on avastanud, et kuivendatud turbarabad kahjustavad meie kliimat ja me ei ole selle vastu, et taastada kasulik olukord,” lausus ta.

“Võib-olla lähevad tehtavate töödega isegi kohalike inimeste kaevud, mis suvel kipuvad ära kuivama, uuesti vett täis. Aga kuna tegu ei ole ainult sajuvete ärajuhtimisega, vaid teises kohas võib vesi pinnasele kerkida, siis tuleks uurida, et kõigil oleks parem ja otstarbekam.”

Moora sõnul on probleem selles, et planeeringuala ja terviklik huviala ei kattu. “Planeeringuala on RMK maal, aga teisel pool kraavi on eraomanike maa,” selgitas ta. “Seal on mitu kohalikku suurt põllumeest, kellel on vaja kaks korda aastas maale peale saada, et seal sooniit teha. See on niikuinii osa aastast üle ujutatud, aga kui vesi on seal liiga kaua peal, siis ta lihtsalt hävib.”

Samas on konflikt ka euroliidu rahastuse kasutuses, kus üks ametkond üritab sood paisutada ja teine kuivendada, ning nii vaatab eraomanik toimuvat nõutult pealt ja mõtleb, et mis jama see on. Põllumajandusamet ja maaparandusühistud on teinud euroraha eest kuivendusi ja teised üritavad nüüd eurorahaga sood paisutada.

“Projekti eeldus on, et kohalike maaomanike huvid ei saa kahjustatud ja pigem läheb asi paremaks, ning teoorias on see võimalik,” märkis Kristjan Moora. “Aga oleks vaja teha lisauuringuid, kuna me ei saa end võrrelda võimalustega Inglismaal. Meil ei ole tegu ainult pinnavee ärajuhtimisega, sest paekivi all olev vesi ei ole seni projektis kajastatud.”

RMK peab korrastama

Saikla jääksoos plaanitakse korrastamistöid Marjasoo järve ümbruses 238,2 hektaril, millest 131,7 ha on endised freesväljad ja 106,5 ha tükkturba-ala. Korrastatakse just need alad, mis on erinevatel põhjustel jäänud n-ö peremeheta, sest seal kunagi turvast kaevandanud ettevõtteid enam ei eksisteeri.

Ants Animägi ütles, et seadusest tuleneb kohustus, et see, kes on pressala tekitanud, peab selle pärast ka likvideerima ja korrastama, aga paraku pole enam neid ettevõtteid. Kuna maa kuulub Riigimetsa Majandamise Keskusele, siis peab viimane ka tööd ära tegema.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 642 korda, sh täna 1)