Tankla puudumine venitab Abruka elanikel käed välja (10)

Abruka saarevahi Rein Lembri hinnangul ei ole praegune olukord enam mitte eilne päev, vaid ta ei oska öeldagi, mis ajas kohalik rahvas elab.

“Kanistritega vedades pole asi enam turvaline ja käed venivad põlvedeni,” rääkis Lember Saarte Häälele. “Abruka ja teiste väikesaarte elanikke saab lõpuks eristada anatoomiliselt käte pikkuse järgi.”

Lember ütles, et tankla rajamine on kohalike elanike väljakäidud mõte ja idee, sest tähtis on saare elu edasi viia. Nüüdseks on kütusetankla projekti rahastuse osas andnud positiivse sõnumi EAS, kes on valmis eraldama selleks 50 388 eurot. Eelmisel nädalal tegi ka Saaremaa vallavolikogu rahanduskomisjon ettepaneku lisada lisaeelarvesse omaosalus 8892 eurot.

Rahanduskomisjoni esimees Jaanus Tamkivi ütles, et kui eelarves vastavat omaosaluse rida ei ole, ei saa vallavalitsus taotlust selgitada ja see rahastus kukub n-ö laua pealt maha.

“Projekti rahastus on otsustatud positiivselt, aga kõik ülejäänud asi tuleb ikkagi veel selgeks rääkida,” märkis Tamkivi, lisades, et komisjon ei ole veel kõigile oma küsimustele vastuseid saanud.

Rahanduskomisjoni huvitab, kes hakkab tanklat opereerima, kas see on üldse reaalne ja mõeldav. Kindlasti on oluline, milliseks kujuneb kütuse hind. Kui see on liiga kõrge, siis keegi tanklast seda ostma ei hakka ja tassitakse kanistritega edasi. “See on selge, et see kütus on seal kallim, ja kes siis selle hinnavahe kinni maksab?” küsis Tamkivi.

Kuidas asi toimima hakkab ja kes hakkab tanklat opereerima, ei osanud Rein Lember veel öelda.

“Minu nägemus on selline, et paljud asjad siin maailmas ei tasu ära, aga palju asju peab ära tegema, sest muidu elu äärealadel hääbub ja üks neist on elu väikesaartel,” tõdes ta. “Ei ole siin mingit kasumiga majandamist, riik maksab ilmselgelt peale.”

Rein Lembri sõnul elab Abrukal suvel sadakond inimest, kes sõidavad masinatega, mida peaks olema 30 ringis. Sõiduvahendid tahavad bensiini, muru niitmist, põllud harimist ja paadid vajavad kütet.  “Mul endal on juba 200-pealine loomakari ja 250 hektarit maad, mis vajab niitmist ja loomasööt varumist,” lausus ta.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 870 korda, sh täna 1)