Saaremaal on tarvis õnnetusjuhtumifondi (20)

“Keegi ei tea iial oma tulevikku – igaühel meist võib õnnetus juhtuda,” tõdeb ettevõtja Andi Roost (pildil), Karli Foto omanik. “Seepärast oleks meil tarvis õnnetusjuhtumifondi, kust kohe kiiresti abi saaks.”

Nädalavahetusel enne jaani tuli uudis selle kohta, et taas kaotas üks pere tulekahjus oma kodu. Alles hiljuti läks Saaremaal üks kodu tuleroaks. Ning taas kord mõtlesin: meil peaks olema selline fond, kust õnnetuste korral abi saaks. Kust mitte ainult tulekahjude, vaid ka näiteks veetoru lõhkemisest tingitud uputuse korral abi saaks. Kui selline jama juhtub, on raha ju kohe vaja.

Kui pere kaotab kogu oma maise vara, aga kuidagi on vaja edasi elada, mitu last tahab süüa, mis siis teha? Küll üks aitab millegagi, teine ja kolmas annavad midagi, aga see pole see.

See, kes annab, ei tea ju, mida see või teine konkreetne laps sööb. Võib-olla ei söö see laps Kelloggsi maisihelbeid, vaid tahab hoopis pannkooke? Me ei tea ju inimesi ega nende elustiili.

Et ei peaks võtma kiirlaenu

Kodu ja vara võib ju olla kindlustatud, aga kindlustus võib “jahvatada” kaua. Ning mis saab neist, kelle kodu pole kindlustatud?

Torm viib sügisel majalt katuse minema, aga inimesel pole raha kohe võtta – kui pangast laenu ei saa, võib-olla ei näegi ta muud väljapääsu kui kiirlaenu võtta. See on aga kõige ohtlikum variant, mis võib kaela tuua pankroti.

On neid, kellega juhtunud õnnetuse peale palutakse abi meedias või sotsiaalmeedias, jagatakse kontonumbreid, aga kas alati saab kindel olla, et raha annetatakse piisavalt?

Seepärast ongi meil vaja sellist fondi, kust kohe aidata saab. Sellesse fondi saaksid raha panna kes iganes – ettevõtjad, vabatahtlikud, täiesti tavalised inimesed. Kellegi aitamiseks korraldatakse ju igasuguseid telefoniannetusi, kontserte ja kampaaniaid. Ka Saaremaa ürituste piletihinnast võiks ju osa – näiteks iga pileti hinnast 30 või 50 senti – sellesse fondi minna, et hädalisi aidata. Poodideski võiks olla fondi annetuskastid. Meie inimesed ei ole kadedad, hea eesmärgi nimel ikka annetatakse.

Annaksin 500 eurot seemneks

Meil tegutseb sihtasutus Turvaline Saaremaa – võib-olla saaks näiteks selle juurde niisuguse fondi luua?

Mul endal selle fondi loomiseks ja sellega tegelemiseks kahjuks aega ega võimalust pole, ent ettevõtjana olen esimesena nõus fondi kohe 500 eurot seemneks andma.

Kui algatuseks Saaremaal selline fond luuakse, mine tea – ehk tulevad ka teised maakonnad või kogu Eestigi järele.


KOMMENTAAR

Aive Laanemets, MTÜ Meelespea juhatuse liige:

Olen Andi Roostaga nõus – meil võiks selline fond olla. Niisugust fondi on sama palju vaja kui vähifondi või mõnd teist heategevusfondi, mis inimesi aitab.

Kui abipalvele on lisatud hädasolija nimi, võib see nimi meelest minna, tema kontonumbrit aga ei pruugi hiljem enam leida. Kui annetada aga fondi kaudu, on kindel, et hätta sattunu saab abi.

Mittetulundusühingul on sellist fondi luua keeruline, kuna riigile tuleb maksta tulumaksu. Ühtesid põlengu ohvreid Pöidel kunagi aitasime. Maksime 750 eurot tulumaksu kogu aasta peale, mis olime aidanud. Sama teema oli tulumaksuga – kandsime Kuressaare gümnaasiumile 1000 eurot väliklassi jaoks ning lisaks sellele peame maksma veel 260 eurot. See asi on riigi poolt väga halvasti korraldatud, lausa narr. Kui meil on MTÜ ning me kasumit ei teeni, miks me peame tulumaksu maksma? Sama kehtib nende inimeste kohta, kes seda raha annetavad – nemad kõik on selle raha pealt juba tulumaksu maksnud. Miks tuleb see raha, mis on mõeldud kellegi aitamiseks, veel topelt tulumaksu alla panna?

Saima Mänd, SA Turvaline Saaremaa juhataja:

See on väga hea mõte – luua õnnetusjuhtumifond. Ilmselt peaks selline fond põhinema annetustel. Saaks ka korraldada kampaaniaid õnnetustes kannatanute abistamiseks. Pean siin silmas ka sihtotstarbelisi kampaaniaid, näiteks mõne konkreetse pere toetuseks.

Muidugi küsitakse abi ja aidatakse hädalisi ka praegu. Sotsiaalmeedias jagavad inimesed abipalveid kontonumbritega ning neid, kelle lugu enam hinge läheb, ka aidatakse. Usalduse väljateeninud fond oleks aga kindlam viis abi saada kui palvekirjadele lootma jääda.

Arvan, et ilmselt annetaks inimesed meelsamini fondi kaudu kui otse kellegi kontole, täpselt teadmata, kuidas tema antud raha kasutatakse. Fond kontrollib aga, mis selle rahaga tehakse.

Muidugi oleks sellisele fondile vaja laiapõhjalist nõukogu, kes otsustab, keda ja kuidas aidata. Sihtasutuse põhikirjas on fondi loomise võimalus olemas. Sihtasutuse Turvaline Saaremaa põhikirjas on punkt, et võime koguda turvalisuse keskkonnaga seotud toetusi ja võime neid ka jagada. On ju õnnetustes kahju kannatanud inimeste aitamine otseselt seotud keskkonna turvalisusega.

See, et meie sihtasutus õnnetusjuhtumifondi loomise kaaluda võtab, on täiesti võimalik. Selleks peame aga nõukoguga koos istuma ja asja arutama. Ning seejärel tuleks arutada läbi maksuametiga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 654 korda, sh täna 1)