Simmu talu talirukis väga ei kiratse (8)

KUU AJA PÄRAST ON KORISTAMISKÜPS: Aavo Viil on veendunud, et kuu aja pärast võib talirukkipõllule juba kombainiga minna.
Foto: IRINA MÄGI

Maaeluministeeriumi teisipäevane pressiteade annab teada, et vaatamata talvel valitsenud heitlikele ilmaoludele talvitusid taliteraviljad hästi. Ent Saaremaa põllumehed kurdavad teraviljapõldude, sealhulgas taliviljade kehva väljanägemise üle.

Paljud teraviljakasvatajad on juba veendunud, et tänavune saak jääb viimaste aastate kesisemaks. Kuigi sügisel külvatud rukis elas heitliku talve üle, on põud avaldanud oma mõju. Kas see tähendab seda, et sügisel võib uudseviljast tehtud leiba nappida?

Kaheksa aastat Simmu talu maadel leivavilja kasvatanud ja sellest Pihtla veskis Saare maakonna leivatööstustele ja koduleivavalmistajaile täisterajahu jahvatanud Aavo Viil hindab viljapeade suuruse ja valmimise astme järgi tänavuse saagi kogust. Ütleb, et see ei küüni küll eelmiste aastate tasemele, aga vähemalt kaks tonni hektarilt loodab ta saada, lisades, et seda mitte punkrikaalus, vaid juba kuivatist läbikäinud kogusena.

Teravili sirgub 200 hektaril

Enne rukkipõllule minekut näitab ettevõtja jahuveski uusi seadmeid, mis remonditud ruumis paigale monteeritud. Teraviljakoristuseni on veel aega ja Viil loodab kuu ajaga veskis vajalike remondi- ja montaažitöödega valmis jõuda.

Kaheksa-aastase kogemusepagasiga rukkikasvataja ja mölder hindab koostööd leivatööstustega heaks. “Saarlased, hiidlased, ruhnlased ja kihnlased teevad Simmu talu rukkist ja Pihtla veskis jahvatatud jahust leiba. Väikepakendites saab meie veski leivavilja osta ökopoodidest. Aastakogused on stabiilsed olnud, nii 300 tonni piires. Sellel aastal me niipalju ei saa. Õnneks saame oma tagavarast leivatööstustele ikkagi vajamineva portsu anda,” selgitab Viil.

Teravili sirgub Simmu talu põldudel 200 hektaril, sellest pool on rukki all. Viljavahelduseks kasvatab Aavo Viil hernest ja muid kultuure.

Veskist sõidame rukkipõllu veerde. Talivili näeb tõesti hea välja. Kohati on kõrs vähemalt poolteisemeetrine. Ligi 10-hektarilisel põllul kasvab Saksamaal aretatud hübriidsort, mis Viili sõnul annab viljakatel maadel hektarisaagiks koguni 12 tonni. “Põud on siin kasvu pidurdanud, tera on väike. Vaatame, kas eelmise nädala vihm on mingit mõju avaldanud,” astub põllumees viljapäid uurima.

Peagi teeb ta järelduse, et mingi lootus normaalse saagi saamiseks ikkagi jääb, lisades, et kaks tonni kuivatult peaks hektarilt kätte saama. “Rohkemat pole see paepealne maa valmis andma. Terad on veel pehmed, aga kuu aja pärast võime kombainiga juba koristamist alustada,” hindab Aavo Viil.

Kevaditi on Simmu talu peremees oma põldudel näinud taliviljaorasest igasuguseid pilte. Viil ütleb, et kui lumi tuleb sulale maale, tekib lumiseen ja see võtab rukki ära. “Möödunud talve elas rukis kenasti üle. Ilmataat tegi natuke külma, lund väga palju ei olnud, tekkis isegi külmaoht, aga midagi hullu ei juhtunud. Kevadel andsime väetist ja tegime umbrohutõrje. Rukis hakkas jõudsalt sirguma, aga jäi kuiva kätte. Tähtis on ka see, millal külvatud. Siia külvasime seemne septembrikuus. Oktoobris külvatud põldudel nii ilusat pilti ei näe,” selgitab põllumees. Lisab, et nisu ja hernes jäid maa sisse kinni, kuna suviviljadel ei jätkunud idanemiseks niiskust.

Vanade rahvapärimuste järgi tasub Aavo Viili sõnul ka talitada. “Kui sa ikka mihklipäevaks sügistöid ära ei lõpeta ja sel päeval õlut ei joo, siis pole järgmisel aastal pärast mihklipäeva külvatud taliviljast head saaki loota,” toonitab ta.

Ukrainast kogemusi saamas

Kui palju rukkipõld enne jaanipäeva vihma sai, seda Aavo Viil ei teagi, kuna käis nädal tagasi Eesti põllumeeste 45-liikmelise delegatsiooni koosseisus Ukraina põllumeestel külas. Peale Viili tegi reisi kaasa veel teinegi saarlane, Martin Salu Leisi kandist.

“Seal kombainid võtavad juba vilja. Käisime ka suhkru- ja veinitehastes. Nägime, kuidas ukrainlastel põllumajanduses läheb. Eks nende masinad ja seadmed ole vanad, palgad on väikesed, aga nad on tahtejõulised ja tegutsevad lootuses parema tuleviku nimel,” teeb Viil reisist lühikokkuvõtte.

Mullu käis Aavo Viil Eesti põllumeeste grupiga Venemaal Kaliningradi oblasti põllumajandusega tutvumas ning ütleb, et seal nähtust oli Ukrainaga võrreldes ehk midagi rohkemat kõrva taha panna.

“Seekord võõrustasid meid Odessa piirkonna põllumehed ja saadusi ümbertöötlevate tehaste omanikud. Sealsed mitmekümne- või koguni mitmesajahektarilised mustmullapõllud on muljet avaldavad. Väga palju kasvatatakse päevalille ja maisi. Nisupõldudel nägime kombaine. Inimesed teevad tööd, aga räägivad ka korruptsioonist, millest pole jagu saadud,” räägib Viil.

Eestlased said nautida ka lõunamaa suve. Aavo Viili sõnul käisid nad Mustas meres ujumas ja tutvusid põgusalt ka Odessa linnaga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 108 korda, sh täna 1)