Kasti külas mure kärntõves loomadega (3)

Üleeile kapi alla roninud kährik. Foto: ENE GRASS

Tänavu 26. juunil kuurist surnult leitud rebane. Foto: ENE GRASS

Mullu augustis kartulivagude vahel kõmpinud kähriku murdis maha koer.
Foto: ENE GRASS

Kasti küla elaniku Ene Grassi sõnul liigub küla vahel järjest enam kärntõves loomi, kes kipuvad ka aedadesse. Aastaid kestnud probleemile seni lahendust leitud ei ole.

“Pakun, et see oli kolm aastat tagasi, kui kärnas karvutu kährik jalutas küla vahel mitu päeva ringi ja läks naabrite koerakuuti surema,” meenutas Ene Grass, millal ta esimest korda probleemiga kokku puutus. Samalaadne olukord on korduvalt esinenud ka järgnenud aastatel. Üleeile puges karvutu kährik lausa Grassi esikusse kapi alla. “Nägime, et jalutas seal ringi, sõi kassi krõbinaid ja puges peitu. Kohalik jahimees tuli appi,” lisas ta.

Hoolimata ennetavast ravist on kärntõvesse nakatunud ka kolm talurahva koera. “Koertele on korduvalt ennetavat ravi tehtud, aga mõnel korral on nad ikkagi kordamööda nakatunud. Taksikoer on kõige tundlikum,” tõdes Grass, kellele valmistab muret, et see justkui ei olekski kellegi probleem. Nimelt on ta pöördunud erinevate ametkondade poole, kuid otsese lahenduseni jõutud ei ole. “Probleem ei ole ju ainult selles, et nad meie õue peale tulevad,” selgitas Grass, et sääraseid õnnetuid loomi võib leida kõikjalt Eestist.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles, et kärntõves loomade arvukuse kohta väga täpseid andmeid ei ole. Küll aga tundub, et haigestumine käib kolme-nelja aastaste tsüklitena. “Loodus ise reguleerib seda,” selgitas ta, et nõrgemad isendid hukkuvad või jäävad jahimeeste kätte. Tugevamatel aga tekib haigusele teatud vastupanuvõime, mis järgnevatel põlvkondadel jälle nõrgeneb. “Väga korrektset andmestikku ei ole ja seda ei koguta, aga näib, et sellised tsüklid on.” Ta tõdes, et lemmikloomi saab ennetavate meetmetega aidata, aga metsloomade puhul ei tehta midagi.

Haigestunud loom jõuab aga inimese koduhoovi tõenäolisemalt kui terve. Karvkatte kaotuse tõttu võib ta külge saada teisigi nakkuseid ja nii nõrgeneb looma organism oluliselt, selgitas Talvi, et looduses on haigestunud rebasel või kährikul seetõttu keerulisem hakkama saada. Nii otsibki loom võimalusi, kuidas hõlpsamalt kõhtu täita. Seetõttu tuleks üle vaadata, kas metsloom leiab hoovist midagi söödavat või mitte, toonitas Talvi, et eelkõige loomseid jäätmeid ja lemmiklooma toitu ei tasu hoovi jätta. “Nad nühivad end vastu majanurkasid ja sealt levivad need lestad väga kergesti,” märkis ta.

Saarte jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Tang ütles, et kärntõppe haigestunud loomade hulk viimasel ajal märgatavalt kasvanud ei ole. “Aga läbi aastate on seda kogu aeg esinenud ja eks see on üks paratamatus,” tõdes ta, et inimene siin suurt midagi teha ei saa. Tang lisas, et üldiselt jahimehed kõrvaldavad loodusest haigestunud loomi, kui võimalus on.

Kärntõbi võib levida ka inimesele, kuid tegemist ei ole eriti ohtliku haigusega. Nii ei tegeleta selle tõrjega riiklikul tasemel ei Eestis ega ka teistes riikides. Keskkonnaametist soovitati, et kui haige metsloom peaks koduhoovi sattuma, ei tasu teda ise kinni püüdma hakata. Surnud isend tuleks aga matmise asemel põletada. Massiliselt surnud loomadest, lindudest või kaladest tuleks teatada keskkonnainfo valvetelefonile 1313.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 884 korda, sh täna 1)