LUGUSID ETTEVÕTLUSSAARELT: Kuninganna juures (1)

Tarmo Virki

Selleks ajaks, kui Toomas kirudes Briti saadiku residentsi aeda sõitis, et me baarilett kohale toimetada ja üles seada, olime me sinna jõudmisega tegelenud juba mitu kuud.

Kuninganna sünnipäeva tähistamine on igas juunis toimuv oodatud aiapidu, kus on kohal kirju seltskond avaliku elu tegelasi. Kuigi meie väikefirma tooted on osaliselt suunatud just sellele publikule, peab tunnistama, et nendeni jõudmine on minimaalse turunduseelarve juures paras pähkel.

Seega – kuidas jõuda kuninganna sünnipäevale? Või üldistades, kuidas jõuda veel palju suurematele üritustele?

Meie teekond aiapeole sai alguse ühest juhuslikust kohtumisest möödunud talvel, kus rääkisin vestluspartnerile Lahhentaggest ja meie toodetest. Paar kuud hiljem külastasin veidi värisedes elus esimest korda Kassisabas asuvat Briti saatkonda, kus reede pärastlõunase teejoomise juurde maitsesid töötajad meie jooki ja kiitsid selle ilmselgelt sobivaks kuninganna sünnipäeval pakkumiseks.

Festivalidega on keerulisem – kui toodad midagi, mida festivalidel müüa saab, siis silmagi pilgutamata küsitakse su väikefirmalt tuhandetesse eurodesse ulatuvaid “turundustoetusi”. Kui sa suudad müüa nii palju tooteid, siis võib see ju ära tasuda, aga mis kasu on väikefirmal olla üks kahekümnest logost, mis trükitakse festivali partnerite nimekirja? Kes teist mäletab näiteks mõnda merepäevade joogipartneritest või Saaremaa ralli trükipartnerit?

Hoolimata kriitikast kaalume me kõiki taolisi pakkumisi tõsiselt – bränd peab ju olema nähtav, aga mis hinna eest, kui turunduseelarve on nullilähedane? Üks palju tõhusam viis on kanda oma brändi ise. Mais külastasin Helsingis üht konverentsi Lahhentagge särgis – õhtul kiitis mulle üks korraldaja, et nägi palju inimesi meie särkides konverentsisaalides. Kohal olin ma üksi, kulu oli minimaalne, bränd oli nähtav.

Aga tagasi juunikuisesse õhtusse Pirita mändide all. Seadsime üles oma Kuressaare sepa käe all valminud baarileti ja sellele ritta oma joogid. Esialgu tulid uudistama julgemad külalised ja vähehaaval hakkas tekkima järjekord. Juttu jätkus ja varsti leidsid meid üles ka hingesugulased – ikka oma saarerahvas. Üks vahva Norra kaitseväe mundris naisterahvas ei saanud kuidagi lahti mõttest, et peab minema ikka oma kodurandadelt seda Põhjala ingverijuurt otsima, mis me joogile ainulaadse maitse annab.

Ka õhtu muusika eest hoolitsenud DJ Rhythm Doctor tuli algul ebaledes meie värsket toonikut maitsma. Hiljem, kui juba kuuenda pudeli järel käis, naeratas ta laialt.

Ja mis seal salata, kui järjest hakkas janulisi tulema sõnumiga, et meie letist aiapeo parimat jooki saab, siis kadusid viimasedki kahtlused: oleme õiges kohas õiget asja tegemas ja pikk protsess on end igati ära tasunud.

Palju kauneid aastaid teile, Teie Majesteet!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 342 korda, sh täna 1)