Mis on meie lugu?

Jana Raadik Cottrell
Foto: Andrus Anderson

“Kõigi toodete puhul peaks mõtlema, mis teeb meid teistsuguseks, mis on meie lugu,” ütleb TTÜ meremajanduse keskuse lektor Jana Raadik Cottrell (fotol), üks keskuse ettevõtluse ja elamusmajanduse õppekava loojaist.

Mis on elamusmajandus?

Reisimine ja turism ei ole midagi muud kui uute elamuste otsimine. Inimesed otsivad erinevaid elamusi ja erinevad paigad pakuvadki erinevaid elamusi. Tihtipeale see, mis meile tundub tavapärane ja iseeneslikult mõistetav, võib olla kellelegi suur elamus.

Talvisel ajal praamiga üle jäise mere sõit on tõeline eksootika ja elamus neile, kellel ei ole kodus sellist võimalust, kelle kliimas ei ole jääteed või jääsupis sõitvaid praame. Kuidas need inimesed üles leida ja kuidas neile pakkuda nii-öelda hooajavälist aega, sellele tuleks loovamalt mõelda.

Loovmajanduse ja turismi õnnelik abielu on vajalik, kui räägime elamusmajandusest kui uuest majanduslikust mõtlemisest ja pakkumisest. See tähendab, et me ei paku mitte pelgalt toodet või teenust, vaid elamusi, mida nende toodete või teenuste tarbimisel saadakse.

Traditsiooniliselt vaadeldakse elamusmajanduse all ainult meelelahutusasutusi ja turismi. Aga elamusi pakuvad tegelikult ka kõik tootvad ettevõtted. Auto-, toiduaine-, rõivatööstus jne ei paku ainult toodet, vaid ka seda elamust ja lugu, mis tootega kaasnevad. Tootmisprotsess ise on tehtud elamustooteks.

Klient osaleb toote loomises. Paljude ettevõtete põhiliseks turunduskanaliks on tänapäeval sotsiaalmeedia – Facebook, Instagram, pole kodulehtegi. See on täiesti uus majanduslik lähenemine oma tootele ja kliendile.

Meremajanduse keskuses ettevõtlust õpetades lähtutakse elamusmajandusest kui uuest majanduslikust mudelist, mis võtab arvesse muutunud turusituatsioone, muutunud väärtushinnanguid ja kommunikatsiooniviise.

Kuidas elamusmajandust õpitakse ja õpetatakse?

Meremajanduse keskuse uus, mullu sügisel rakendunud õppekava võtab kõike ülaltoodut arvesse ning toob sisse uusi ajakohaseid teooriaid ja lähtekohti. Siinne õpe rõhutab loova mõtlemise olulisust ettevõtluses.

Niisugune lähenemine võimaldab meil planeerida, mida inimesed tahavad, kuhu maailm liigub, mis jääb ellu. Inimene otsib personaalselt tema huvidele, maailmavaatele ja väärtushinnangutele vastavat, see on majandusolukord praegu. Taaskasutus, looduslähedased materjalid, säästlik areng. Sõnum ja lugu loevad.

Muhu leib on elamustoode. Leiba teevad kõik. Aga inimesed ostavad Muhu leiba, sest see tuleb Muhu saarelt. Seal on lugu. Ostad kohapealt, puhtas keskkonnas tehtud, paberkoti peal on rahvatarkused. See on terviklik tootearendus. Söödav suveniir, mil ei ole ainult toiduaine tarbimisväärtus. Inimene otsib selliseid asju. Moetööstuses löövad läbi noored materjale taaskasutavad disainerid. See on turueelis, rõhutakse väärtustele: vähe jäätmeid ja eetiline tootmisviis. Siis võib küsida T-särgi eest 100 eurot.

Kõigi toodete puhul peaks mõtlema, mis teeb meid teistsuguseks, mis on meie lugu. Maailmas on vähe midagi täiesti uut, vana tuleb osata teha uues kuues. Innovatsioon ei ole mitte ainult uue revolutsioonilise toote turule toomine, see on suures osas olemasoleva toote laiali lammutamine ja kokku panemine uut moodi. See ongi see, mida peaks õpetama – kuidas seda teha.

Mida ettevõtluse ja elamusmajanduse tudengid uurivad?

Tänavustes lõputöödes käsitleti paljusid aktuaalseid teemasid. Näiteks turismi vallas uuriti geopeituse kui täiesti uue võimaluse kasutamist turismimajanduses ja piirkondlikus arengus. Uuriti ka Saaremaa kuvandit, kas meie senine turundussõnum vastab sellele, milliseid elamusi siit tegelikult otsima tullakse. Tootearenduse vallas uuriti toidutrende arvestades, kuidas luua uut ja omapärast juba ammu tuntust.

Väikeettevõtluse suunal käsitleti energiasäästlikkusest lähtuvaid arenguid ehitusvaldkonnas, uuriti trendidest ja ostueelistustest lähtudes uusi eksporditurge kohalikele toodetele, käsitleti kohaliku toorme väärindamist ja välisturgudele viimist. Eestlased on nutikad välja mõtlema uusi innovatiivseid tooteid, keerulisem on, kuidas selle uue tootega turule püsima jääda. Innovatsioon ja tootearendus peaksid olema pidevad ja teaduspõhised.

Ei tohiks unustada ka oma koduturgu, ka sinna peab jääma jälg maha. Majanduslikult ei ole see võib-olla alati kasulik, aga mõeldes Eesti kui meie enese elukeskkonna väärtustamise peale, peaksid innovatiivsed tooted ja teenused ka koduturule jääma.

Milline on elamusmajanduse tudengite tulevik?

Pelgalt haridust tõendav dokument ja koolis saadud hinne ei taga ega kajasta hilisemat edukust elus. Koolis õppides peaks endale teadvustama, mida ma nende teadmistega saan peale hakata, kuidas neid enese kasuks tööle panna. Tarvis on uudishimu ja analüüsioskust ja visiooni, kuhu ma tahan jõuda ja mida oma teadmistega peale hakata.

Paljud tudengid, kes tulid meremajanduse keskusse esmaseid teadmisi saama, väljendasid lõpetamisel soovi jätkata ka järgmises haridusetapis, magistriõppes. Seal laiendatakse ja süstematiseeritakse teadmisi veelgi.

Miks väljastpoolt Saaremaad meremajanduse keskusse tulla?

Siinne haridus on nišitoode, saad inimliku mõõtmega hariduse. Meremajanduse keskuse haridus on ka see elamus, mida kool võiks pakkuda elamusmajanduses. Siinne keskkond annab lisaväärtuse. Elu saarel, ümbritsetuna merest, traditsioonid, probleemid, nendele on võimalik otse silma vaadata. Selles on regionaalse hariduse olulisus.

Raha ja töö ei ole elus peamised, heaolutunne on. Riikide edukust ei mõõdeta tänapäeval enam pelgalt sisemajanduse kogutoodangus, on uued edu kriteeriumid, sealhulgas heaolu mõõde. Elukeskkond, stressivabadus, haridus, tervishoid, ja see “miski”, mis teeb inimesed õnnelikuks. Rahal on heaolus oma osa, aga see pole tähtsuselt esimene ega isegi mitte teine. Millise keskkonna me ise loome, sellest tuleneb palju. Hiljuti avaldatud pikaajalised ja laiapõhised rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et rannikul elavad inimesed on õnnelikumad ja tervemad kui sisemaal.

Kirja pani Helen Sääsk

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 706 korda, sh täna 1)