Tuule grupp teeb koostööd maaülikooliga (8)

LIHATÖÖSTUSE TOOTED: Saaremaa lihatööstuse tootmisjuht Illimar Poopuu (vasakul) on toote tutvustamiseks öelnud midagi niisugust, mis professorid Ülle Jaakma ja Haldja Viinalassi ning Tuule grupi põllumajandusosakonna juhataja Kaido Kaasiku naerma ajab.
Foto: MAANUS MASING

Eile võõrustasid Tuule grupi ettevõtete juhid Eesti maaülikooli delegatsiooni. Külalised tutvusid Oti ja Ollemäe farmiga ning Saaremaa lihatööstusega.

Tuule grupi põllumajandusosakonna juhataja Kaido Kaasik ütles, et ettevõtete ja ülikooli vaheline koostöö on mõlemale poolele kasulik. “Arendusi saame paremini planeerida koostöös ülikoolidega. Meie lihaveisekasvatus on jõudsalt edenenud. Teaduse poole pealt saame ülikoolilt igakülgset abi, samas on meil võimalus pakkuda tudengitele praktikabaasi. Kokkuvõttes propageerime noorte hulgas maaelu,” rääkis Kaasik.

Maaülikooli, mis tollal kandis veel Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA) nime, lõpetas Kaido Kaasik põllumajandusloomade aretaja kutsega 1995. aastal.

Põllumajanduskõrgkooli vilistlasena tunneb Kaasik heameelt sellegi üle, et Tuule grupi ettevõtetes töötab mitu spetsialisti, kes kutseoskused omandanud just maaülikoolis.

Muhulasest maaülikooli teadusprorektor professor Ülle Jaakma ütles, et tulenevalt kohtumistest ja nähtust koostatakse konkreetsed koostööplaanid.

“See sõltub ettevõtja eesmärkidest ja ülikooli võimalustest. Ülikool on väga koostööaldis, kuna meilgi on ettevõtjailt palju õppida. Nii täiendame ka meie oma kogemustepagasit, kust saame omakorda üliõpilastele vajalikke teadmisi edasi anda,” rääkis professor Jaakma.

Teadusprorektor rõhutas sedagi, et maaülikool teeb nii põllumajanduse kui keskkonna valdkonnas tegutsevate ettevõtjatega tihedat  koostööd, pidades tööpraktikat väga tähtsaks.

Rääkides farmides ja lihatööstuses nähtust rõhutas Ülle Jaakma, et Tuule grupi ettevõtted on kümne aastaga ära teinud suure töö. “Sisuliselt alustati ju nullist. Nüüd nägime muljetavaldavat lihaveiste karja, uusi lautasid ja kuulsime ambitsioonikatest arenguplaanidest. Usume, et saarlased kindlasti suudavad oma eesmärgid ka ellu viia. Loodame sedagi, et rohkem noori Saaremaalt ja Muhust valib oma haridustee jätkamiseks Eesti maaülikooli,” arutles professor Jaakma.

Kahjuks pidi maaülikooli teadusprorektor tõdema sedagi, et põllumajandus ei ole Eestimaal noorte hulgas populaarne. “Nii on juhtunud ka teistes riikides. Tahaksime koostöös ettevõtjatega näidata noortele just seda, et töö põllumajanduses ei ole enam nii must ja raske. Ka siin tulevad mängu targad digilahendused ja üha enam kasutatakse põllumajanduses täiuslikke seadmeid. Maal on palju rahulikum ja pingevabam töötada kui suurlinnas. Meie ülesandeks on noortele rohkem põllumajanduserialasid tutvustada, rääkides nii Muhu kui Saaremaa noortele õppimisvõimalustest maaülikoolis,” arvas Jaakma.

Viira külas Muhus sündinud ja kasvanud Ülle Jaakma ütles sedagi, et saartel nähtud viljapõllud ja rohumaad jätsid hea mulje. “Ma armastan siin iga jalatäit maad. Kui aga erapooletut hinnangut anda, siis võin öelda, et saarte põllumehed teevad head tööd. Vahest annab rannaalade korrastamiseks veel midagi paremini teha. Selle poole ka püüeldakse,” nentis professor Jaakma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 650 korda, sh täna 1)