Vähipüügilubade reegel: kes ees, see mees (8)

Eile kell 9 alanud vähipüügilubade müük lõppes Saaremaa püügikohtade puhul taas minutitega. Keskkonnaametis oli võimalik taotleda 84, veebis 1116 luba.

Mis puutub kontoris esitatud taotlusi, siis keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko tõdes, et ühele inimesele võib anda kuni viis luba. ”Seega kohapeal sai loa 16-17 inimest, kes ei moodusta eriti pikka järjekorda isegi Selveri kassas mitte,” sõnas ta piltlikustamaks suhteliselt rahulikku hommikut kontoris.

Kui taotlused olid korrektselt vormistatud, kulus ühe inimese teenindamiseks mõni sekund, seega võib öelda, et load lõppesid kontoris otsa sekunditega.

Internetis kulus taotlustele mõni minut. ”Ülejäänud load ostetigi internetist, mis on oluliselt pikem järjekord ja tähendab rohkem inimesi.” Load on jagatud aga nii või teisiti.

Load 17 veekogule

Iseenesest jooksis taotlemiste tulvas ajutiselt maha ka veebiserver. “Kui aga server jälle tööle sai, vaatasin, et Saaremaa load ongi otsas,” möönis Rakko, kelle sõnul on saarel paljudes olulistes veekogudes püük küll keelatud, aga kohti, kus vähki leidub, on sellegi poolest palju. Andmete kohaselt on võetud püügilube maakonnas selleks hooajaks 17 veekogule.

Väljastatavaid lube on igal aastal enam-vähem sama palju. Muutub vaid suhe, kui palju on võimalik taotleda internetis ja kui palju keskkonnaametis. ”Eks ta järjest liigub elektrooniliste lubade suunas, igal aastal väheneb keskkonnaametis väljastatud lubade hulk,” sõnas Rakko.

Taotlemistega on iga kord kaasnenud ka teatavaid nurinaid, kui näiteks maaomanikele, kelle maal püügikoht asub, pole lube jagunud. Rakko sõnul on see mõistetav, aga teistmoodi asja korraldada ei anna. ”Eks seda ikka esineb, et inimesed, kes on Saaremaal, jäävad loast ilma ja on pahased, et loa saajad on hoopis Tallinnast,” sõnas ta.

Võib tuska teha küll

“Aga mis teha – jõevähk, kes asub Saaremaal, ei kuulu otseselt saarlastele. Vähk on kogu Eesti rikkus ja nii ongi – kes ees, see mees.” Maaomanikuna on aga mõistetav, et taoline olukord võib tuska teha, tunnistas ta.

Jõevähki on lubatud püüda 1.-31. augustini. Ühele inimesele antakse ühe püügipiirkonna piires luba püüda kuni viie vähipüügivahendiga kuni kolm ööpäeva, Saaremaal ühe ööpäeva.

Rakko nentis, et kindlasti ei tohi vähke keskkonnaameti loata ümber asustada mõnda teise veekogusse. Samuti tuleb vette tagasi lasta kõik alla 11 cm pikkused isendid, et anda neile võimalus suguküpseks saada ja aidata nii kaasa varude taastumisele. Kaitsmaks vähi vähenevat populatsiooni ja piiramaks vähikatku levikut on püük tänavu Saaremaal keelatud Karujärves, Põduste jões, Laugi ja Kuke peakraavides, Riksu ojas ja Riksu lahel.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 087 korda, sh täna 1)