Kuressaare Euroopa kultuuripealinnaks? (10)

“Kuressaare Euroopa kultuuripealinnaks?” küsib saarlasest jazzmuusik Maria Faust. “Aga äkki prooviks kõigepealt Kuressaaret Eesti kultuuripealinnaks?”

Ausalt öeldes, kui esimene kord sellest kuulsin, tõusid mul kulmud pealaele ja langesid sealt edasi sokkidesse. Nüüd paar nädalat mõtteid mõlgutades ja kohe silma hakkavatele probleemidele otsa vaadates hakkan ma mõistma, et Kuressaare esitamine kultuuripealinnaks on tegelikult väga õige asi.

Esmapilgul ka täiesti absurdsed ideed võivad olla edasiminekuks väga vajalikud. Loodetavasti hakkame lõpuks ometi lahti rääkima, mis karvane asi see kultuur on ja kuidas tuua Kuressaare provintsistunud ja pisut ambitsioonitu kultuurielu uuele tasemele. Debatt on vajalik ja on ka viimane aeg sellega alustada.

Ambitsioon puudub

Ütlen kohe ära. Minu arvates on Euroopa kultuuripealinnaks pürgimine hullumeelsus. Mul ei ole hullumeelsete ideede vastu aga midagi – on ju mu omagi karjäär täis hullumeelsust ja riske. Aga siiski. Prooviks kõigepealt pürgida Eesti-siseselt kultuuripealinnaks? Viimase kümne aasta jooksul pole meil kultuurisündmuste peale midagi uut kasvanud. Kammermuusikapäevad, Kuressaare ooperipäevad, Kuressaare linnateater, merepäevad –  minu meelest peaks viimase ürituse kava ja toimetamise ka natuke kriitilisema pilguga üle vaatama –, mõned asjad veel siia-sinna.

Puudu on püramiidi tipp ja ambitsioon. Kultuurilise püramiidi tipp sarnaneb palju meie toidulaua püramiidiga. Gurmaanluse ja tippkultuuri võib vabalt ära jätta, aga see ei kehti kindlasti siis, kui meil on teemaks Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimine.

Lehitsedes Saaremaa suveürituste kava saab päris selge ülevaate, mida meil kultuuriks peetakse, aga kui palju pakutavast huvitaks inimest väljastpoolt saart ja Eestit? Ärge saage minust valesti aru, see kõik on ülinunnu ja ka oluline, aga ühine nimetaja neile üritustele oleks asjaarmastajad ja kommerts. See pole ju ühele kultuuripealinnale piisav. Isegi mitte siis, kui see on Eesti kultuuripealinn. Terve juunikuu ürituste kohta leidsin ühe tipptasemel kontserdi – Triigi filharmoonia avakontsert. Usun, et inimesed, kes pakkusid kultuuri­pealinna idee välja, juba teavad kõike seda, mida ma siin olen loetlenud. Usutavasti teatakse, et kogu kõrgkultuur tuleb väljast sisse osta. Tegelikult tuleb sisse osta ka kogu korraldusmeeskond, sest meil ei ole kahjuks sellise laia silmaringi ja kogemusega inimest. Tegelikult on Eestistki seda inimest raske leida. See oleks võimalik, kui loeme üles kõik (Saaremaalt pärit) kõrgtasemel tegelevad kunsti- ja kultuurikorraldajad inimesed ja hakkaksime kiiremas korras uut meeskonda looma. Kuressaare praegune kultuurikorraldus ja rahastus on pigem tagasihoidlik. Selles, usun, oleme me kõik ühte meelt (visake pilk kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupi eraldustele ja kultuuri aastaauhindade jaotamistele).

Oleks väga tore, kui “Kuressaare Euroopa kultuuripealinnaks” loosungist saaks alguse dialoog, mis tooks Kuressaare välja provintslikust asjaajamisest ja traditsioonilisest kangekaelsusest.

Mastaapne ja kallis

Olles väga lähedalt näinud Taani kahe linna, Sønderborgi ja Århusi püüdlusi Euroopa kultuuripealinnaks saamiseks, tean, kui mastaapne ja kui kallis selle projekti õnnestumine on. Mõlemal nimetatud linnal on oma kõrgtasemel sümfooniaorkester, suur kontserdisaal (Århusil mitu), mitmed teatrid, kunstimuuseumid – sh eksperimentaalse kunsti ja muusika lava. Århusis (eelmise aasta kultuuripealinnas) elab ligi 400 000 inimest…

Millegipärast on nii, et kui ma avaldan oma mõtteid Saaremaal toimuva kohta ja need mõtted on pigem kriitilised või suure küsimärgiga, siis süüdistatakse mind võhiklikkuses või lihtsalt ülbuses. Ma olen kuressaarlane ja hoian iga päev silma peal siin toimuval, enamgi veel. Ma  hoolin oma sünnilinnast ja tema käekäigust! Juba 9 aastat korraldan koos Matis Männaga siin Saaremaa impro- ja rütmilaagrit ning, ütleme nii, olen kursis kohaliku kultuurkapitali ja omavalitsuse rahajaotamise poliitikaga. Veel rohkem! Ma näen, kui raske on nii kohalikel kultuuriinimestel kui ka ettevõtjail. Millegi arendamine siin saarel on äärmiselt raske.

Ma tegelikult ei tahaks kellegi indu maha võtta, sest see oleks ikka väga tore, kui ühel päeval saaks Kuressaarest kultuurilinn. Kas või Eesti kultuuri­pealinn. Kui Island on tootnud maailma väga palju suuri kultuuriinimesi, siis miks mitte Saaremaa?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 879 korda, sh täna 1)