LUGEJA KIRI: kaks kaunist päeva

Saaremaa pensionäride ühenduse korraldatud reis viis eakad tutvuma Eestimaa kaugema servaga Peipsi ääres.

26. juuni varahommik algas meie reisiseltskonna jaoks suvise uduloori ja kasteheinas nähtud tuhandete ämblikuvõrkude imetlemisega. Pärast mereteekonda peegelsiledal Väinamerel seadsime kursi Pärnu poole. Esimeses peatuses Tori põrgus olid Vanapagana valdused avastamist väärt. Nägime liival isegi põrguvürsti värskeid kabjajälgi. Kõrgeid liivakivist koopaseinu tasakaalustas Pärnu jõe rahulik voolamine oma rohelises sängis. Tori sõjameeste mälestuskiriku põllukivide ja tellistega loodud harmooniline arhitektuur ning pühakoja omapärane teraseküllane interjöör köitis meid kõiki.

Edasi vuras meie buss Pilistvere memoriaali poole. Vaikuses asetasime represseeritute mälestuseks Saaremaa põllukivi. Kalmistul leidsime Jüri Vilmsi haua kauni ja suursuguse hauatähisega.

Järgmine siht oli Põltsamaa loss ja kirik. Sõjapurustustest rahvaalgatuse korras taastatud kirik jättis sügava elamuse, eriti kui kuulsime, et kirik taastati suures osas tänu kogukonna ühiskondlikule tööle.

Seejärel sõitsime Siimusti keraamikakotta, vaatamata ei jäänud ka Jõgeva õletuba. Huvitavaid kaunistusi teevad eesti naiste töökad käed viljakõrtest. Avinurmesl saime imetleda eestlaste puutööoskust. Külastasime edukat Strausside perefirmat, kus valmivad igasugused praktilised tarbeesemed. Kogu väljapandud toodang oli imetlusväärne. Milleks küll ettevõtlike meistrimeeste käed võimelised on!

Pärast Mustveel veedetud ööd tutvusime Peipsiääre kaunite kohtadega. Alustasime kõrgel järve kaldal asuva Kallastega. Meie järgmine sihtpunkt, Alatskivi loss on võimas kompleks  eeskujulikult hooldatud pargi, rohkete lillede ja smaragdse muruga. Siseruumides tutvustas kaunis lossipreili Helena meile mõisnike elulaadi ja tegemisi.

Lõuna ootas meid kuulsas Kolkja kala- ja sibularestoranis. Loomulikult oli toiduks kohalik Peipsi kala, igal laual koogid ja samovar kuuma vee ning teetõmmisekannuga. Ei jäänud me ilma ka kohalike kalameeste suitsutatud kalast, mille ostsime otse sadamast külakostiks kodustele.

Vanausuliste Kasenpää, Kolkja ja Varnja küla olid tõelised ahhaa!-efekti väärilised. Majad tihedalt üksteise kõrval kohe järve kaldal, mõned lausa 4–5 meetri kaugusel kaldast, kõrged sibulapeenrad, kitsad külatänavad. Tänu reisijuhi eeltööle pääsesime ka vanausuliste kirikusse, kus  saime selgitusi nende usundi ja tavade kohta. Oli väga huvitav teada saada selle rahvakillu saatusest ja elulaadist. Kiriku juurde kuulub ka kalmistu, mis on kaunilt omanäoline ühesuguste raudristidega, puhas, hooldatud, lillederohke.

Loomulikult nautisime ääre­tut järve, mille kaldad on kohati lauged, samas mitme meetri kõrgused liivakivi-mägised.

Koduteel tegime vahepeatuse Tartus suures ja võimsas Eesti rahva muuseumis. Ees ootas teekond jaanijärgsel Eestimaal: haritud viljapõllud, rohelus, korras teed, voored, kuplid  tasandikud, järved.

Kogu reisi vältel nautisime reisijuhi Ants Kanguri asjatundlikku huvitavat juttu ja Ranna Reiside mugavat bussi ning selle alati sõbralikult naeratavat juhti Aini.

Täname kõiki abilisi ja toetajaid, tänu kellele me reis teoks sai. Augustis ootab ees pensionäride ühenduse reis Järvamaale, vaatama vabaõhuetendust “Kõrboja perenaine”.

Saaremaa pensionäride ühenduse juhatus ja volinikud soovivad  kõigile eakaaslastele ilusat suve.

Valve Reede

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 270 korda, sh täna 1)