Punahirv on Saaremaal muutunud nuhtlusliigiks (6)

HIRVEDE TERROR: Saarte Hääl kirjutas kuu aega tagasi Salmel aednikke kimbutavatest hirvedest. Pilvi Mägi sõnul on nende põhiline maiuspala luuderohi.
Foto: MAANUS MASING

Vähendamaks riski ulatuslike põllu- ja metsakahjude tekkeks tuleks keskkonnaagentuuri soovitusel Saaremaal punahirve arvukust järgneva paari-kolme aasta jooksul oluliselt langetada.

“Saaremaal on nende põhjustatud põllukahjude tõttu hirvest kujunenud nuhtlusliik,” ütleb keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist  Rauno Veeroja.

Keskkonnaagentuur märgib oma aruandes, et punahirve arvukus on viimase aasta jooksul püsinud eelmise aastaga võrreldes sarnasel tasemel. Arvestades viimastel aastatel kütitud hirvede arvu, asurkonna soolise jaotuse ja juurdekasvuga, pidi punahirve arvukus Eestis möödunud talvel küündima umbes 7000 isendini. Neist omakorda kaks kolmandikku elas Saaremaal.

Lisaks küttimismahu olulisele suurendamisele soovitab keskkonnaagentuur lõdvendada piirkonniti jahiühenduste poolt oma liikmetele seatud hirvepullide valiklaskmise põhimõtetest lähtuvaid rangeid piiranguid. Muu maailma praktika näitab, et liigne ülereguleerimine ning erinevatel isendite karakteristikutel põhinevad piirangud küttimisel võivad sageli osutuda võtmeteguriks selles, miks ühe või teise liigi arvukuse efektiivne ohjamine ebaõnnestub.

Saaremaal soovitab keskkonnaagentuur küttida 2018. aastal 1700 punahirve, kuigi jahipiirkondade kasutajate küttimissoov on 1021 isendit. Põllu- ja metsamehed tegid aga ettepaneku küttida vähemalt 1500 hirve.

Metskitsede uputus

Sarnaselt mitmele eelnevale aastale annab värske, viimase aasta jooksul kogutud seireinfo tunnistust metskitsede arvukuse jätkuvast tõusust. Kolme aastaga kasvas Saaremaal kütitud kitsede arv 971 loomalt 1768ni aastal 2017. Eestis tervikuna kütiti 2017. aasta jahihooajal 15 807 metskitse, mis on aasta varasemaga võrreldes u 44% võrra enam. Samas keskkonnaagentuuri poolt eelmisel aastal soovitatud minimaalsest küttimismahust enam kütiti metskitsi vaid Saaremaal.

Keskkonnaagentuuri hinnangul on metskitse asustustihedus paljudes piirkondades saavutanud taseme, mille langetamine pelgalt jahimeeste tööga ei ole enam realistlik. Metskitsede arvukuse märgatavat kasvu iseloomustab ka liikluses hukkunud isendite arv. Kui 2013. aastal hukkus 1128 metskitse, siis 2017. aastal oli liikluses hukkunud isendite arv kaks ja pool korda kõrgem ehk 2849.

2017. aastal avaldasid jahipiirkondade kasutajad soovi u 12 600 metskitse küttimiseks, tänavu on avaldatud soovi ja näidatud valmisolekut Eestis kokku u 16 200 metskitse küttimiseks. Keskkonnaagentuuri hinnangul on aga 2018. aastal vajalik metskitsede küttimist Eestis oluliselt suurendada ning agentuur soovitab aluseks võtta küttimissoovide summast oluliselt suurem küttimismaht.

Lisaks soovitab keskkonnaagentuur metskitsede küttimisvõimaluste laiendamist detsembris ja jaanuaris, mil metskitsed on liikunud oma talvistesse elupaikadesse.

Muhus on veel sigu

Metssea arvukus on viimase aasta jooksul Eesti erinevates piirkondades liikunud risti vastupidises suunas. Põhja- ja Lääne-Eestis on metssea arvukus SAK-viiruse ja intensiivse küttimise tulemusena drastiliselt langenud, samas kui Kagu-Eestis ja osalt ka Kesk-Eestis viitavad erinevad seiratavad näitajad arvukuse tõusule. Keskkonnaagentuur soovitab 2018. aastal küttida Saare maakonnas 900 metssiga, sellest koguni pool peaks langema seni veel sigade Aafrika katkust vähe mõjutatud Muhu saarele.

 

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 494 korda, sh täna 1)