Laevaliikluse katkemise eest saab kahjutasu nõuda maanteeametilt (1)

Seadustest tulenevalt on võimalik, et riik on seoses Ruhnu laevaühenduse katkemisega vastutav sealsete elanike ees, kuid kahjutasude nõudmine on keeruline protsess.

Nii ütles rahvusringhäälingu uudistele advokaadibüroo Sorainen advokaat Kadri Härginen. Kahjutasu maksmine on maanteeameti pädevuses ja õigus on pöörduda ka kohtusse.

Ruhnuga ühenduse tagamine on seaduse järgi riigi ülesanne. Selle aasta alguseni oli see majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kohustuseks. Praegu on vastutav maanteeamet. Eraettevõtja ehk antud juhul Kihnu Veeteede kaasamine teenuse osutamisele ei võta riigilt vastutust teenuse normaalse toimimise eest, rääkis Härginen.

MKM-i ja Kihnu Veeteede lepingu kohaselt kohustub vedaja ühes aastas tegema konkreetsel arvul reise (296 reisi, millest 52 teostatakse Ringsu-Munalaid liinil ning 122 reisi Ringsu-Pärnu ning Ringsu-Roomassaare liinil). MKM on vedajale andnud teenuse osutamiseks parvlava Runö ning kohustanud vedajat vedu teostama selle laevaga.

Praegu on laev katki ja vedaja ei saa lepingut täita. Leping lubab asenduslaevana kasutada oluliselt väiksemat laeva, mis aga konkreetsete ilmastikuolude jaoks väidetavalt ei sobi. Nii võib tekkida olukord, kus vedaja sõlmitud lepingut  ei riku.

Kadri Härgineni sõnul võib samas riik siiski rikkuda kohustusi Ruhnu elanike ees. Lepingus kokkulepitud teenuse maht ja nõuded ei pruugi olla need, mida elanikul oleks minimaalselt õigus riigilt nõuda.

Menetluslikult tuleb ruhnlastel nõuetega pöörduda otse maanteeameti poole, kes on kohustatud kahjunõude osas tegema otsuse kahe kuu jooksul.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 550 korda, sh täna 1)