Laps Manni Maasikas, ema Minni Mustikas, isa tundmatu (19)

“Kuidas teile, lugejad, kes te vaatate fotogaleriid beebide sünnikirjade üleandmisest,  niisugune pildiallkiri meeldiks?” küsib Saarte Hääle ajakirjanik Monika Puutsa. “Ja mida arvate sellest teie, kes te juhtumisi olete just seesama Manni Maasika pere, kes fotol kujutatud? Kindlasti leiaksite, et selline fotoallkiri on vähemasti tobe, kui mitte veel hullemini öelda.”

Lapsevanemana tean – sünnikirjade üleandmiseks korraldatud vastuvõtt on pere jaoks pidulik, tähtis ja meeldejääv sündmus.

Kui kohaliku lehe fotograaf sel vastuvõtul perest pildi teeb ja toimetus selle paberlehes üllitab, paneb nii mõnigi pere selle lehenumbri – või vähemalt väljalõike sellest – oma arhiivi mälestuseks tallele. Aastate pärast tore lapsele näidata. Nimed ju pildi all kenasti kirjas, kes on kes.

Kui aga nüüd loo alguse juurde tagasi tulla, siis niisugune jabur asi võinuks tõepoolest juhtuda, kui oleksime laupäevase lehe fotogalerii avaldamisel lähtunud vallavalitsuselt saadud andmetest. Selgitan pisut pikemalt.     

Vägikaikavedu ametnikega 

Juba Kuressaare linnavalitsuse ajal avaldas Saarte Hääl fotogaleriisid beebide sünnikirjade üleandmisest kultuurikeskuses. Kokkuleppel ja koostöös Saaremaa vallavalitsusega on see traditsioon jätkunud. Paraku on see koostöö pehmelt öeldes nigel ning fotode avaldamisest kujunenud seetõttu paras katsumus. 

Nimelt kehtib ajalehe tegemisel lihtne reegel: “Fotol oleval inimesel (inimestel) on nimi, mis kirjutatakse pildi alla.”

Just nimedes aga ongi asi. Selleks, et beebide vastuvõtule kutsutud inimesed fotodel identifitseerida, on toimetus vallavalitsusega “piike murdnud” juba mitu kuud.

Saaremaa valla esimeselt beebide vastuvõtult aprillis õnnestus meil vallavalitsusest saada üksnes loend vastuvõtul osalenud beebide nimedest. Isade-emade nimesid – õdede-vendade omadest rääkimata – meile ei avaldatud.

Vallavalitsuse töötaja väitis koguni, et laste vanemate nimesid – õdede-vendade omadest rääkimata – ei olegi võimalik toimetusele saata. Sel lihtsal põhjusel, et vallaametnikud lihtsalt ei tea neid nimesid.

Ometigi on vähemalt 2018. aastal ilmale tulnud laste sünd registreeritud Saaremaa vallavalitsuses ning vähemalt registripidajal peaks olema ligipääs vallakodanike isikuandmetele.

Ajakirjaniku küsimusele, mismoodi sai siis peredele vastuvõtukutsed saata, saime vastuseks: “Saatsime kutse beebi nimel ja aadressile, kuhu ta on sisse kirjutatud.”

Mis sellest, et adressaat võis olla siis kõigest mõnekuune!

Toimetus vallavalitsuse selgitusega ei leppinud. Pärast läbirääkimisi ja vaidlusi saime  abivallavanem Kairit Lindmäelt aprilli algul kirja: “Andmekaitse Inspektsiooni seisukoht on, et vallavalitsusel pole õigust avalikustada laste ega nende vanemate nimekirju ja selleks on vaja küsida lapsevanemate nõusolekut. Siiski saatsime Saarte Häälele nende laste nimekirja, kelle nimi sünnikirjade üritusel niigi kõigi kohalviibijate, sh ajakirjaniku kuuldes välja hõigati.”

Nii ei jäänud toimetusel üle muud, kui avaldada leheküljel ainult beebide nimekiri ja fotod, selgitamata, kes neil kujutatud on.

Vallavanem Madis Kallas lubas Saarte Hääle tegevtoimetajale hoolitseda ise selle eest, et järgmine kord ehk juunis toimuva vastuvõtu puhul saaksime avaldamiseks nii laste kui ka nende pereliikmete nimed.

20. juunil toimunud vastuvõtuks oligi vanematelt nõusoleku küsimiseks prinditud A4 formaadis paber tühjade lahtrite ja tekstiga: “Olen nõus, et minu ja minu lapse pilt ja nimi avaldatakse valla koduleheküljel ja kohalikes meediaväljaannetes seoses sünnikirjade üleandmise üritusega”. Sellega peaks nüüd korras olema, rõõmustasime, kui vallavalitsuselt paberi kätte saime. Tõsi, enamasti oli pere esindajana tabelit täitnud vaid üks beebi vanematest. Vaid paaril juhul olid nii ema kui ka isa mõlemad end kirja pannud. Nüüd ei jäänud üle muud, kui vallast küsida teise lapsevanema nimi ning kui vennad-õed pildil, siis nendegi omad.

Teise vanema allkirja pole!

Siin aga ilmnes ootamatu takistus: vallavalitsusest keelduti neid andmeid avaldamast. Põhjendati, et suurema osa perede puhul on ju allkirja andnud ainult üks lapsevanem. Ning järelikult ei tohi teise vanema nime avaldada.

Andke andeks, aga ma ei taha kuidagi uskuda, et oma allkirja mitte andnud emad-isad ei nõustunud oma nime avaldamisega, mõeldes: “lapse ja ema (või isa) ja lapse nimi olgu pildi juures kirjas, aga las mina jään anonüümseks”. Kes ei kujuta ette, kui jabur selline fotoallkiri oleks, vaadake praeguse arvamusloo pealkirja.

Usun, et pigem oli asi nii: allkirja andis see vanem, kel tol hetkel rohkem aega oli. Või siis leidis pere, et ühe vanema allkirjast pere peale piisab.

Vallaametnikud jäid sellise selgituse peale aga kõigutamatuks, põhjendades oma otsust seaduse järgimisega, delikaatsete isikuandmete kaitsega ning sellega, et “nende perede seas võib olla ka kärgperesid” ning et kõik pereliikmed ei pruugi soovida oma nimesid avaldada.

Ka vallavanem tunnistas pärast oma alluvatega arutamist, et ei saa midagi parata: kui teise lapsevanema nime paberil kirjas ei ole, siis seda lehte panna ei saa.

Küsin teilt, lugejad: kui eespool kirjeldatu ei anna tunnistust ametnike liigsest agarusest ja seaduses näpuga järje ajamisest ka siis, kui selleks tarvidust ei ole, siis mis annab?

Jah, inimesi on erinevaid ning igaüks ehk tõesti ei taha, et tema – või ta pere – nimi ja foto ajalehes avaldataks. Sel juhul saab ta aga oma soovist märku anda ning toimetus tuleb sellele palvele vastu.

Millisel kujul fotogalerii sünnikirja saavatest beebidest järgmine kord ilmub ja millised nende fotode allkirjad on, ma ei tea. “Fotol Manni Maasikas, isa tundmatu”?

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 158 korda, sh täna 1)