Kus on Saaremaa ettevõtluse arendamise fookus? (5)

“Tänase Saare maakonna arengustrateegia üks seatud sihttase on, et 2–4 ettevõtet aastas osaleb nutika kasvu toetusprogrammides,” kirjutab Saare arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Urmas Treiel. “Niivõrd madala eesmärgi püstitusega on selgelt lati alt läbi joostud.”

Jälgin huviga viimaste päevade sõnavõtte teemal, millised peaksid olema Eesti ettevõtluspoliitika prioriteedid.

Tallinna tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo on kriitiline ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) seatud ettevõtluspoliitika prioriteetide suhtes, milleks käidi äsja välja eksport, välisinvesteeringud ja turism. Aaviksoo sõnutsi peaks selleks olema võimekust toetada teadus- ja arendustegevust ettevõtluses, eriti töötlevas tööstuses, sest ilma sihikindla tehnoloogilise innovatsioonita meie majandus, eriti meie traditsiooniline majandus, mis annab kaugelt suurima panuse SKP-sse, ei edene (ERR 4.07).

Lisan EAS-i ja Aaviksoo prioriteetide kõrvale ka Skeleton Technologies asepresidendi Ants Villi lähenemise: “Ettevõtted tunnevad huvi rakendusteaduse ja tootearenduse vastu, kuid kõrgkoolide huviorbiidis olevasse alusteadusesse investeerimine ei ole kindlasti ettevõtete peamine huvi. Eestis laiutab praegu tühimik alusteaduse ja äriliselt motiveeritud ettevõtte vahel. Saksamaal on see sild loodud Fraunhoferi instituutidena, millega ka Skeleton Technologies koostööd teeb. Nendes instituutides on teadus- ja arendustegevus seotud tuluga, mida ettevõte saab konkreetset rakendusteaduse projekti ellu viies. “Seega instituudid ise on motiveeritud otsima ettevõtteid, mitte vastupidi.” Üle Saksamaa on 72 sellist instituuti.

Mis on meie prioriteedid?

Tuleme tagasi oma saarele ja küsime, millised on meie valla ettevõtluspoliitika prioriteedid. Kas meil kohapeal on võimekust suunata ettevõtteid tootlikkust suurendavate teadus- ja arendustegevuste ning innovaatiliste lahenduste suunas?

Tänase Saare maakonna arengustrateegia üks seatud sihttase on, et 2–4 ettevõtet aastas osaleb nutika kasvu toetusprogrammides. Niivõrd madala eesmärgi püstitusega on selgelt lati alt läbi joostud. Soovtasemeks peaks olema 50–100 ettevõtet aastas, kes läbivad erinevaid nutika kasvu toetusprogramme. Kuidas selleni jõuda, sellest lõpus.

Kõigepealt, kus me oleme? Saaremaa majanduse lipulaevaks on kujunenud kiirelt kasvav töötleva tööstuse sektor. Enamik toodangut eksporditakse, sektori toodang on kõrge lisandväärtusega, palgad ületavad oluliselt Saaremaa keskmist ja on igati võrreldavad teiste maakondade sama sektori keskmise tasemega. Mitmed meie tööstusettevõtted on laienemas või plaanivad seda teha.

Kiiremini kasvab metallitöötlemine eesotsas laevaehitusega. Tõusujoonel on puidutöötlemine (aia- ja moodulmajad, mööbel). Pea kõik meie elektroonikatööstused otsivad laienemisvõimalusi. Väga hinnatud on Saaremaa toiduainetööstuse tooted. Kummitööstused on tugevatel alustel. Meie looduslikke tingimusi arvestades peaks lähiaastatel kasvama maailmas ülikiirelt arenev rohelise energiaga seotud sektor (päike, tuul, bioenergia). Meie võimalus on veel kohaliku toorme (puit, turvas) kohapeal väärindamine. Vaja oleks juurde vaid IKT sektorit, mis kogu maailma eeskujul on Tallinnas  ja Tartus kujunemas keskmise palga paisutajaks. (Harjumaal ja Tartus makstakse välja 96% kogu Eesti IKT palkadest ja need ületavad keskmist palka enam kui kahekordselt.)

Sarnaselt Aaviksooga julgen väita, et eksportiva tööstuse arengust sõltub suuresti meie heaolu. Sektor annab maakonna ettevõtete käibest 37% ja annab tööd 33% ettevõtluses töötavatele inimestele, võrdluseks turismi samad näitajad on 7% ja 3,5%, ehituses 8% ja 9%, põllumajanduses 9% ja 5% (2016. a andmed).

Tuliseim küsimus – tööjõuprobleem

Tööjõuprobleem on muutumas meie majanduse kõige tulisemaks küsimuseks. Täna peavad paljud ettevõtted laienemisplaane ja otsivad uusi töötajaid. Kust tuleb aga see tööjõud?!

Ja siit jõuame peamiseni. Ainuke võimalus on tõsta tööviljakust, luua nutikaid töökohti, selleks aga tuleb targalt investeerida ja mitte ainult rauda, vaid ka inimestesse. Kõrgema tööviljakusega töökohad omakorda on oluliselt paremini tasustatavad. See ongi meie eesmärk, et saarlane oleks vääriliselt tasustatud, leiaks endale sobiva meeldiva töö ja jääks kodusaarele.

Võimalused tuge saada nutikaks kasvamiseks on tegelikult täna väga head. Toon välja erinevad võimalused, mis on suunatud ettevõtte arendamisele ja innovatsioonile:

  • tootmise ressursitõhususe meede (KIK);
  • tootmise digitaliseerimine (EAS);
  • ettevõtja arenguprogramm (EAS);
  • innovatsiooni- ja arendusosakud;
  • koostöövõimalused kõrgkoolide, kompetentsikeskuste, Mektory, Tehnopoliga jne;
  • 2018. a käivitatakse ettevõtete toote- ja tehnoloogia­arendusprogramm;
  • lisaks erinevad tootearendusele, disainile, ekspordile suunatud meetmed ja PRIA Leaderi võimalused.

Probleem on pigem selles, kuidas ettevõtja jõuab talle sobiliku kasvu toetava võimaluseni ja saab tuge selle elluviimisel.

Täna teenindab Saaremaal tegutsevaid ettevõtteid kaks konsultanti, kes peavad katma kogu Lääne-Eesti regiooni ja EAS-i kliendihaldurid, kes jõuavad saarde harva. Jõudumööda edastavad nad infot kõigi võimaluste kohta. Kas see on piisav?

Väidan, et lähitulevikus arenevad kiiremini omavalitsused, kes tõstavad jõulisemalt fookusesse ettevõtluse süsteemse arendamise. Selle sisuks oleks lisaks infovahetusele kõigi võimaluste ja tugimeetmete info koondamine, piirkonna tugevuste reklaamimine, väärtuspakkumised investeerijatele, ettevõtluskiirendi, ettevõtluse piirkondade ja infrastruktuuride teadlik planeerimine, ettevalmistatud alad tööstuse arendamiseks, ametikorterite ja stipendiumite poliitika ning kõige tipuks innovatsiooni loovale teadus- ja arendustegevusele suunamine.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 574 korda, sh täna 1)