Siin kauges külas, teisi näinud pole veel… (4)

SUVITAJATE KÜLA: Ainsa “sissekirjutatu” Enno Kolteri sõnul oleks Merise külas aastaringselt elada raske.
Foto: MAANUS MASING
Graafika: LIINA ÕUN

Statistikaameti andmeil on asustustihedus Saare maakonnas kahanenud 15 aastaga tosinalt elanikult ruutkilomeetril üheteistkümnele.

Saaremaa suurima asustusüksuse, Kuressaare elanikkond on hõrenenud 980,6 inimeselt ruutkilomeetril 863,4-le.

Kõige väiksem on ja oli ka 2002. aastal asustustihedus praeguses Torgu osavallas. Kui toona elas seal ruutkilomeetril keskmiselt kolm inimest, siis praegu on statistiline näitaja 2,6.

Praeguses Mustjala osavallas on 3,3 elanikust ruutkilomeetril aga järele jäänud 2,8.

Keskkonnaministeerium avaldas statistika asustusüksuste elanike arvu kohta möödunud aastal. Selle järgi ei leidu Muhu vallas ühtki ainsa elanikuta või ühe elanikuga küla. Saaremaa valla 427 külast on ministeeriumi andmeil 0 elanikuga külasid aga koguni kuraditosin: Kaisa, Karujärve, Kiirassaare, Kõruse-Metsaküla, Kübassaare, Merise, Moosi, Mõntu, Soodevahe, Tuiu, Tõre, Täätsi, Vana-Lahetaguse, Väkra.

Üks elanik on Saaremaal aga Eeriksaare, Karuste, Kuralase, Kõinastu, Laugu-Liiva, Matsiranna, Metsaküla, Sõrve-Hindu, Tiitsuotsa ja Vaigu külas.

Ainus sissekirjutatu

Endise Mustjala valla – praeguse osavalla – ligi 236 km2 suurusel territooriumil elas veel 15 aastat tagasi 780 inimest. Mullu 1. jaanuari seisuga oli neid aga 657. Ometi on see arv suurem viis aastat varasemast: 2012. aastal oli neid inimesi, kes – vähemasti registri järgi – olid Mustjala valla elanikud, kõigest 620*.

Kui vaadata eespool toodud ainsagi elanikuta ja ühe elanikuga külade nimekirja, on Mustjala osavalla alal asuvast 21 külast koguni kaks sellised, kus keskkonnaministeeriumi andmeil ei ela ainsatki inimest: Merise ja Tuiu küla. 

Rahvastikuregistri järgi see, et Merise külas pole ainsatki elanikku, paika siiski ei pea. Ametlikult on Mustjala valla Merise küla ainus elanik Enno Kolter – endine Mustjala vallavanem ja vallavolinik. “Noorena, 20 aastat oma teadlikust elust elasin Merise külas, pärast seda sai mu elupaigaks Mustjala küla,” ütles Kolter.

Kuigi mees on Merise külla “sisse kirjutatud”, ei ela ta seal aastaringselt.

“Põhjuseks on kümme kilomeetrit vahemaad Mustjalaga, üsna viletsad teed ja elektri puudumine,” lausus Kolter. “Puhkuste ajal üritan seal kohal olla, aga eks see üks metsik elu ole.”

Kolteri sõnul on Merise külast pärit tema isa. “Esivanemad on rääkinud, et kunagi oli küla peale kuusteist suitsu, kuusteist majapidamist,” märkis mees.    

Suvitajate küla

Juba siis, kui Enno Kolter veel Merise küla püsielanik oli, elas seal suurema osa sellest 20aastasest perioodist vaid üks, Kolterite pere. “1963. või 1964. aastal oli lahkumiste aeg, kui paar naabriperet kolisid ära, kuna lastel oli vaja kooli minna,” meenutas Enno Kolter. “Mina seda vahemaad pikaks ei pidanud, käisin oma kaheksa klassi ja pärast veel tehnikumi ka Merise külast koolis.”

Kuigi püsielanikke külas pole, käiakse seal suvitamas. Näiteks on seal suvekodu tuntud skulptoril Mati Karminil. “Viis uuemat maja on sellised, mis veel hinges on,” rääkis Kolter. “Päris vanu maju enam ei olegi.”

Kolter näeb Merise külal tulevikku üksnes suvitamispaigana. “Seda, et mõni noor pere sinna elama tuleks, ma ei usu, sest mis sa seal teed?” küsis Kolter. “Esimene probleem on kõik kommunikatsioonid, elekter ja muud asjad. Kes talvel tee lahti lükkab? Koht on ju iseenesest vägev ja looduskaunis, aga ega sealt ole ilmaasjata ära tuldud.”

* Alates 1. jaanuarist 2016 on Statistikaametis kasutusel uus rahvaarvu arvutamise metoodika ja inimeste elukoha allikas, mida tuleb muutuste analüüsimisel arvestada. Elukohaks on isikute rahvastikuregistrijärgne elukoht. – Statistikaameti märkus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 772 korda, sh täna 1)