Kaarmise kommuun kasvatab Vene punast (2)

UNIKAALNE RIISTAPUU: Küüslaugu mahapanekuks konstrueerisid Ilmar Koppel ja Einu Rüütel ainulaadse külviku. Ilse Aru demonstreerib, mis inimesel selle masina peal teha tuleb. Idee küüslaugu kasvatamiseks andis tema abikaasa Elmar.
Foto: IRINA MÄGI

Kaarmise küla mehed Ilmar Koppel, Einu Rüütel ja Elmar Aru koos abikaasa Ilsega otsustasid mullu sügisel Lülle põllule poole hektari jagu küüslauku maha panna. Selle tarvis mõtlesid Ilmar Koppel ja Einu Rüütel välja ja tegid valmis küüslaugukülviku.

Valminud külvik on ainulaadne – teist sellist maailmas pole. Elmar Aru võttis külvitöö videosse ja pani selle You Tube´i huvilistele vaatamiseks.

Küüslaugukasvatajate ühendust võib tinglikult kommuuniks ehk põllumajanduslikuks ühismajandiks nimetada, kus kõik tootmisvahendid ja inventar on ühised.

Tõsi küll, põllumaa on Lülle talu peremehe Einu Rüütli omandis, aga ühisettevõtjate kasutada. Oktoobrikuus külvati maha hea saagikusega sort, millel nimeks “Vene punane”. “Kommuuni” liikmeil on hooldada veel põõsasoa põld Kaarmise järve ääres. Seal ootab sügisepoole koristamist Jõgeva instituudis aretatud sort “Lemmik”.

“Möödunud aastal alustasin küüslaugu kasvatamist Ilmar Koppeli omandis oleval järveäärsel Humala talu põllul, kus praegu põõsasuba kasvamas. Ilmar palus head ideed põllu kasutamiseks. Pakkusin välja küüslaugu ja sügisel reisisõprade abiga talgute korras panime küüslauguküüned käsitsi maha. Läks hästi. Saagi turustasin ära. Mõtlesin siis nüüd asja suuremalt ette võtta ja rääkisin ideest ka sõpradele,” pajatab Elmar Aru.

Külvimasin ilma inimesteta siiski toime ei tule. Traktori haakes oleval masinal on neli abitöölise kohta, kuhu külvajad põlvitavad. Nende ees olevast kastist võtavad nad küüslaugupojukesed ja panevad need käsitsi vakku.

Elmari sõnul on hiinlasedki välja mõelnud igasuguseid seadmeid küüslaugu mahapanekuks, aga niisugust, nagu Kaarmise mehed tegid, pole kellelgi.

“Kui tahad saada täisväärtuslikku saaki, pead küüslauguküüne nii maha panema, et tipp ülespoole jääb. Ükski masin pole seda veel saavutanud. Meie aga oleme. Seemet kulus 130 kilo,” selgitab Aru.

UMBROHUTÕRJEMASIN: Einu Rüütel (paremal) ja Elmar Aru loodavad head küüslaugusaaki. Umbrohust aitab lahti saada väikefreesist ümberehitatud vaheltharimismasin.
Foto: IRINA MÄGI

Kolmapäeval tulid mehed ja Ilse Lüllele rohima. Seegi töö käib mehhaniseeritult. Omaaegses Eesti põllumajanduse akadeemias mehhaniseerimise erialal lõpetanud Eino Rüütel ehitas bensiinimootoriga töötavast väikefreesist spetsiaalse küüslaugupõllu vaheltharimismasina.

“Suuremad umbrohud tõmbame käsitsi välja ja väiksematega saab see riistapuu kenasti hakkama,” tunnustab Elmar sõbra tehtud masinat.

Moskva ülikooli geograafiateaduskonna lõpetanud Elmar Aru tuntakse ennekõike kui bussireiside korraldajat Euroopasse, kellel teinegi hobi – köögiviljade kasvatamine.

“Tänavu panin maha 900 kurgitaime. Hollandi sordid “Dirigent” ja “Componist” annavad avamaal väga hea saagi. Suvine hapukurgihooaeg on juba kätte jõudnud. Nõudlus hapukurgi järele on suur. Piltlikult öeldes ulatub järjekord keldri ukse taha,” märgib Aru. Ta lisab, et ühistegevus on ka sotsiaalselt tähtis. “See meid ühendab, füüsiline töö tagab tervise ja vaimse toonuse,” toonitab Aru.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 964 korda, sh täna 1)